Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Kalavarud, mida kord peeti ammendamatuteks, on globaalse kokkuvarisemise äärel. Enam kui 70% kalatööstusele sobivatest kogu maailma kalavarudest on lõpuni ammendunud või tugevalt ülepüütud. Kuid lahendus on meie endi kätes, sest tarbija valikutest sõltub see, kas tulevased põlvkonnad saavad samuti vete rikkusi nautida. 

Nõukogude aeg oli tuntud selle poolest, et kõikvõimalikud kaubad olid lettidelt puudu. Defitsiit oli justkui karm vastand tänapäeva moetrendidele ja kaubaküllusele. Kuigi defitsiit põhjustas mõnikord ülearust varuksostmist, soodustas see ka kombineerimist ja asjade uutmoodi kasutamist. Täna toobki Bioneer teieni valiku omaaegsetest huvitavamatest nippidest.

Taasiseseisvunud Eesti sai mõned kuud tagasi täisealiseks. Ehk just seetõttu võiks 2010. aasta nimetada normaalseks muutumise aastaks, mil energiast pulbitsevad, kuid mõistuslikust küljest suhteliselt piiratud kombed ja tegevused muutuvad täiskasvanulikumaks. Näiteks võiksid toimuda 6 põhimõttelist muutust.

2010. aastal täitub 100 aastat Eesti looduskaitset. Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala.

Mööda rohelisi portaale ringi vaadates, avastasin mitu kohta, kus oli välja toodud fakte meie igapäeva kosmeetika kohta. Ütleme nii, et ma teadsin küll, et need tooted, mida me kodus kasutame ei ole looduslikud, kuid ma ei teadnud, et need nii mürgised võivad olla. Kui siin  silm kinni pigistada ja neid samu asju edasi kasutada, siis imendub ka igal järgneval aastal meie organismi 3-5kg toksiine! See võib omakorda soodustada vähirakkude teket ja mõjutada organismi hormonaalset tasakaalu.

Milleks kuhjata kappidesse kümneid erinevaid kodukeemia potsikuid ja totsikuid, kui paljudel puhkudel piisaks kodustel koristustöödel vaid ühest – purgitäiest soodast. Oma loodussõbralikkuse ja odava hinna poolest suudavad soodaga võistelda vaid vähesed keemilised puhastusvahendid. Juba meie emad ja vanaemad teadsid, et sooda on perenaise sõber. Ka uuel keskkonnateadlikul põlvkonnal tasuks sõprussuhted soodaga taas üles soojendada.

Mairi Jüriska töötab sihtasutuse Terve Eesti juhina ja panustab igapäevaselt Eesti elu edendamisesse läbi sotsiaalse ettevõtluse. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp küsis Mairilt, kuidas temast sai sotsiaalne ettevõtja ja miks AIDS ning HIV Eestis sedavõrd olulised teemad on.

Eva Ladva küsis ökoehitaja ja kogukondliku mõtteviisi eestvedaja Sven Aluste käest, miks ökokülade idee teda köidab.

Tänapäeval teab igaüks, et arvutit, autot ja kohvimasinat on mõistlik regulaarselt hooldada. Selline käitumine tundub loomulik, sest hooldamine pikendab nimetatud masinate eluiga. Kuid meie elu ei koosne ainult masinatest. Meie kodudes on ka teistsuguseid väärtuseid. Palju tarkuseid ja häid mõtteid on kirja pandud raamatutesse. Idee poolest on raamatud kestvuskaup, mis säilitavad mõtteid kordi kauem kui arvutid. Kas te teadsite, et ka raamatud vajavad regulaarset hoolitsust. Ei teadnud? Siis on järgnevad nõuanded just teile sobivad.

Maarja Oviir-Neivelt oskab olla tänulik

Maarja Oviir-Neivelt on Heateo SA eestvedaja ja jurist. Bioneeri vabatahtlik Eva Ladva uuris Maarjalt, mis on sotsiaalne ettevõtlus strateegiline filantroopia.