Loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Ankeedile vastas 84 ametnikku, mis moodustas 38% aadressatidest (221). Küsitluse eesmärk oli uurida vastajate hinnanguid 2009.a. alanud ümberkorralduste mõjule looduskaitse korraldusele. 84-st vastajast 13% töötas Keskkonnaameti juhtkonnas, 15% looduskaitse-, metsa- või keskkonnahariduse osakonnas ja 72% spetsialistina regioonis. 29% vastajatest olid töötanud looduskaitse valdkonnas enam kui 10 aastat, 20% 5-10 aastat ja 51% vähem kui 5 aastat. Mõnede küsimuste puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuivõrd eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võrdlusmoment varasemate reformide ja nende mõjudega.
Üheksale küsimusel antud vastuste põhjal võib järeldada järgmist:
1. Looduskaitse ametniku töö on muutunud enamjaolt kameraalsemaks ja bürokraatlikumaks, kuivõrd põhiosa tööst moodustab töö andmebaaside ja registritega veebipõhiselt ja kontoris. Üha vähem tutvutakse asjaoludega kohapeal, ka suhtlemist maaomanike ja teiste asjaosalistega on jäänud vähemaks. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates on looduskaitse kodanikust järjest kaugenemas, kuivõrd suhtlemine ei toimu enam vahetult vaid kirjavahetuse kaudu ja ‘paragrahvide’ keeles.
2. Suuremad probleemid kogu looduskaitse korralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjärele tarkus, mitte kahju ennetav tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil (andmebaaside ja registrite alusel).
3. Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on vastajate arvates seotud rollide ebaselgusega Keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita siin ainult infovahetuse parendamine kahe asutuse vahel, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.
4. Enamik ankeedile vastajaid ennustab looduskaitseametniku töö muutumist üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse selleks tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd täna toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat, tõdeti kommentaarides.
Küsitluse tulemused täiskujul on kättesaadavad aadressil:
09.08. EKA rahvusvahelise elurikkuse aasta kaheksas sõnum
30.07. Galápagose saared võeti UNESCO ohustatud paikade nimistust maha
16.07. RMK kutsub Eesti looduskaitse juubelile Vilsandi rahvusparki
12.07. Projekt „Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest“
12.07. EKA rahvusvahelise elurikkuse aasta seitsmes sõnum
28.06. Ilmus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri iga-aastane suplusvee aruanne
04.06. Uued töövahendid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemiseks
02.06. Valminud on metsanduse uue arengukava eelnõu
26.05. Tallinnas toimub rahvusvaheline looduskaitseteemaline teaduskonverents
24.05. Täna tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva















