Loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Ankeedile vastas 84 ametnikku, mis moodustas 38% aadressatidest (221). Küsitluse eesmärk oli uurida vastajate hinnanguid 2009.a. alanud ümberkorralduste mõjule looduskaitse korraldusele. 84-st vastajast 13% töötas Keskkonnaameti juhtkonnas, 15% looduskaitse-, metsa- või keskkonnahariduse osakonnas ja 72% spetsialistina regioonis. 29% vastajatest olid töötanud looduskaitse valdkonnas enam kui 10 aastat, 20% 5-10 aastat ja 51% vähem kui 5 aastat. Mõnede küsimuste puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuivõrd eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võrdlusmoment varasemate reformide ja nende mõjudega.
Üheksale küsimusel antud vastuste põhjal võib järeldada järgmist:
1. Looduskaitse ametniku töö on muutunud enamjaolt kameraalsemaks ja bürokraatlikumaks, kuivõrd põhiosa tööst moodustab töö andmebaaside ja registritega veebipõhiselt ja kontoris. Üha vähem tutvutakse asjaoludega kohapeal, ka suhtlemist maaomanike ja teiste asjaosalistega on jäänud vähemaks. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates on looduskaitse kodanikust järjest kaugenemas, kuivõrd suhtlemine ei toimu enam vahetult vaid kirjavahetuse kaudu ja ‘paragrahvide’ keeles.
2. Suuremad probleemid kogu looduskaitse korralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjärele tarkus, mitte kahju ennetav tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil (andmebaaside ja registrite alusel).
3. Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on vastajate arvates seotud rollide ebaselgusega Keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita siin ainult infovahetuse parendamine kahe asutuse vahel, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.
4. Enamik ankeedile vastajaid ennustab looduskaitseametniku töö muutumist üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse selleks tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd täna toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat, tõdeti kommentaarides.
Küsitluse tulemused täiskujul on kättesaadavad aadressil:
04.11. Keskkonda tuleb vaadelda tervikuna
31.10. Mida peaks teadma spämmist?
06.10. Keskkonnaministeerium tunnustab noori looduskaitsjaid märgiga
08.09. 10. põlislooduse konverents toimub Eestis
08.07. Baltic Green Belt aitab kaasa meie ranniku loodus- ja kultuuripärandi säilitamisele
01.07. Kuidas ravida internetisõltuvust?
03.06. Aastaga on riigimetsas avastatud üle 50 kaitsealuse linnuliigi pesa
31.05. Päev Matsalus – puhkus, mis tuulutab pead
30.05. Lahemaa filmipäeval näeb haruldasi ajalookaadreid
17.05. „Linnalehmadele“ anti roheline tuli
















