Tegu on Eesti jaoks esimese Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud rahvusvaheliste saastekvootide ühikute ehk AAU-de müügitehinguga. AAU-de võõrandamise leping jõustub alles siis, kui selle kiidavad heaks lisaks Eesti valitsusele ka Austria vastav komisjon ning Austria keskkonnaminister.

Riik võib kaubelda ainult vabade heitkogustega ja nende müügist laekuva raha kasutamiseks on ministeeriumid välja töötanud valiku projekte. See, millisesse projekti AAU-de tulud suunatakse, otsustab ostja riik.

AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette, et saadud raha tuleb suunata CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse.

„Kui tehing tõepoolest õnnestub, siis sooviksime seda raha kasutada 21 keskkonnaprojekti toetamiseks,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Projektid hõlmaksid soojatrasside renoveerimist ning soojuse- ja elektri koostootmisjaamade rajamist üle Eesti. Nende elluviimine vähendaks juba lähiaastatel soojakadusid ning hoiaks kokku fossiilseid kütuseid. Kõik see omakorda vähendaks Eestis õhkupaisatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid.“

Eestil on vabu heitkoguseid 85,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ehk 17,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas. Heitkoguste ülejääk tekkis Eesti majanduse põhjalikul ümberkujundamisel, kui võeti kasutusele tänapäevasemaid tehnoloogiaid ja alternatiivsed energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid, rakendati säästumeetmeid energiakasutuses jne.

Lisaks Austriale on Eestil pooleli läbirääkimised heitkoguste müügiks mitme Euroopa riigi valitsuse ning Jaapani erasektori ostjatega.