Möödunud aasta lõpus avanenud ja veebruariga lõppenud taotlusvoor keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamiseks tõotas tulla populaarne juba enne selle välja kuulutamist. „Korraldatud infopäevadele tuli hulganisti huvilisi ning päringute hulk meie koordinaatoritele oli väga suur,“ meenutas struktuuritoetuste üksuse juht Helen Sulg. „Oleme sellise taotluste hulgaga väga rahul, sest see näitab, et Eestis jagub pühendunud keskkonnahariduse arendajaid, kes väärtustavad rohelist maailmavaadet. Esmane üldpilt näitab ka, et asjalikke taotlusi on tulnud pea kõigist maakondadest,“ sõnas ta.

Enim taotlusi esitati Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt, kogunisti viis taotlejat soovivad aga toetust projektidele, mis hõlmaks tervet Eestit. Taotlusi on esitanud nii omavalitsused ja erinevad haridusasutused kui ka MTÜd ja sihtasutused. „Projektide rahalised mahud on väga erinevad, on nii mitmekümnemiljonilisi kui ka mõnemiljonilisi projekte. Jagub nii olemasoleva infrastruktuuri renoveerimise või täiendamise projekte kui ka keskuse nullist ülesehitamise algatusi,“ selgitas Sulg.

Taotluste laekumisele järgneb nende rahastamise nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine, mille viib läbi sõltumatu ekspertkomisjon. Rahastusotsuseid on oodata mai lõpuks.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.