Sagenevad merereostusjuhtumid Eesti vetes näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid meile õigeaegselt appi. Naftareostuse puhul on reageerimiskiirus väga oluline, sest reostuse rannikule kandumise puhul oleks kahju keskkonnale kordi suurem. Läänemerel sõidavad tankerid, mille maht võib ulatuda 150 000 tonnini ning sellise tankeri avarii tähendaks suurt keskkonnakatastroofi kogu Läänemere piirkonnale.

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Tõnu Hundi sõnul on  uus laev oluline tagamaks  Eesti võimekus likvideerida ja ennetada merereostusi. „Täna on meie kasutuses ligi poolsada aastat vana reostustõrjelaev, samas on tihenenud laevaliiklus oluliselt suurendanud nii võimalikke ohte keskkonnale kui ka pideva keskkonnaseire vajadust,“ selgitas Hunt.

Ehkki KIK tegi omapoolse otsuse anda projektile Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust juba möödunud aasta suvel, nõudis projekti rahaline maht kinnitust ka Euroopa Komisjonilt. Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkuse parandamiseks toetusi plaanitud 600 miljoni Eesti krooni jagu. Toetuse saajateks on määratud Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kellest esimene sai möödunud aasta alguses 160 miljonit krooni päästetehnika soetamiseks ja logistikakeskuse välja ehitamiseks.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.