„Avalikkusele tuleb rohkem ja paremini teada anda kõigest uuest, mis teaduses toimub, sest see annab teadlaste sõnale rohkem kaalu ning aitab tõsta teaduse mainet laiemalt,” nentis Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Heiki Raudla Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) 90. juubelikonverentsil Tallinnas.

Põllumajandusteaduse mainest ning ajakirjanduse rollist selle kujundamisel rääkides tõi avalike suhete osakonna nõunik näiteks Münchenis toimunud Euroscience’i avatud foorumi, mille eesmärk oli äratada dialoogi Euroopa teadlaste, poliitikute, ajakirjanduse ja ärisektori vahel. Sellel üritusel selgus, et ehkki Euroopa arvele võib kirjutada suure osa maailma teadussaavutustest, kajastab meedia seda nõrgalt, sest teadlased pole kuigi head jutumehed ja ajakirjanikud peavad teaduse keelt avalikkuse jaoks liiga raskeks. See on ka üks põhjus, miks vahendab ajakirjandus peamiselt Ameerika teadlaste saavutusi.

„Tegelikult pole vahe mitte uudiste kvaliteedis, vaid selles, et Ameerikas saavad teadlased meediaga paremini läbi,” kõlas EMVI konverentsil. Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni alal tehtud uuringutele viidates tõi Raudla välja, et Eesti ajakirjandus on olnud pärast riigi taasiseseisvumist orienteeritud ennekõike edu ja noorusega seotud väärtustele ning skandaal ja kriis on müünud lugejatele paremini kui teadus. Kolmanda põhjusena tõusis esile asjaolu, et üha väiksem osa ühiskonnast tunneb isiklikku seost põllumajandusega ning on motiveeritud hoidma end kursis selles valdkonnas toimuvaga.

Erinevad elanikkonnauuringud on siiski näidanud, et maaelu olukord tervikuna läheb Eesti inimestele korda ning põllumajandusega seotud teemadest tunnevad inimesed kõige rohkem huvi toiduohutuse ja keskkonna vastu. Nendes valdkondades tehtavate teadustööde aktiivsem kajastamine annaks ka Eesti põllumajandusteadlastele võimaluse oma tegevustele meedias laiemat kõlapinda saavutada.