Euroopa Parlament võttis 10. veebruaril vastu resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta, milles avaldas kahetsust Kopenhaagenis saavutatud kokkuleppe nõrkuse pärast, ning leidis, et EL peab sellest hoolimata senist suunda jätkama ja oma eesmärke täitma. Samuti nõuab Parlament EL-lt mitmete meetmete rakendamist, et jõutaks rahvusvaheliselt siduvate kokkulepeteni.

Vt lähemalt Euroopa Parlamendi resolutsiooni tekstist

Euroopa Komisjon esitles 9. märtsil uut strateegiat, millega soovitakse jätkata ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuse ohjamisel. Komisjoni teatises tehakse ettepanek, et EL hakkaks kiiresti ellu viima möödunud aasta detsembris Kopenhaagenis sõlmitud kokkulepet, eriti seoses finantstoetustega arenevatele riikidele. Komisjon arvab, et EL peab asuma juhtrolli ja võtma osana 3. märtsil esitletud strateegiast „Euroopa 2020. aastal” (vt IP/10/225) konkreetsed meetmed selleks, et saada maailma kõige kliimasõbralikumaks piirkonnaks. Teatises tuuakse ära konkreetsed meetmed ajalises raamis, mida EL peaks rakendama.

Selle taustal on ehk oluline ka asjaolu, et veebruaris teatas Komisjon kahe uue peadirektoraadi – energia- ja kliimameetmete peadirektoraatide – loomisest (vt sellekohast pressiteadet siit).

Vt Euroopa Komisjoni 9.03.10 teatist „International climate policy post-Copenhagen: Acting now to reinvigorate global action on climate change” (ingl k)

Vt Euroopa Komisjoni 9.03.10 pressiteadet teatise esitlemise kohta

15. märtsil toimunud keskkonnanõukogu kohtumisel (EL liikmesriikide keskkonnaministrite kohtumine) arutati samuti Kopenhaageni kohtumise järeldusi ning kutsuti Euroopa Komisjoni üles konkreetsete meetmete rakendamisele, kinnitades seniseid lubadusi, ent meenutades Komisjonile muuhulgas, et 2010.a. märtsis tuleb Komisjonil esitada üksikasjalik ülevaade Kopenhaageni kohtumise tulemustest, et hinnata olukorra mõju mh Euroopa tööstuse jm sektorite konkurentsivõimelisusele.

Vt Keskkonnanõukogu 15.03.10 järeldusi kliimamuutuse teemal (ingl k)