„Veemajanduskava on vaja selleks, et koordineeritult vee seisundit paremaks muuta,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. „Kui siiani on veekaitses olnud esikohal maakonnapõhine tegutsemine, siis nüüd on see vesikondade alusel veekogupõhine,“ märkis ta.

Eestis korraldatakse veemajandust jõgede ja järvede vajadusi arvestades. Veekogusid ümbritsevatest maa-aladest on moodustatud valgalad, millest omakorda kolm vee majandamise piirkonda ehk vesikonda - Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.

„Kõikides vesikondades on eesmärgiks saavutada hiljemalt aastaks 2015 nii pinna- kui põhjavee hea ning looduslik seisund,“ täpsustas Reisner. „See tähendab, et veekogudes tuleb saavutada olukord, kus inimtegevuse mõju on vähendatud nii palju, et see ei häiri vee vaba liikumist, vee looduslikku hulka ega vees elavaid liike ning nende elupaiku.“