Praeguseks tõuseb veetase nii põhi-, kui ka lisajõgedel. Näiteks Kasari jõe vesi on tõusnud 242 cm-ni ja ulatunud 265 m jõe kaldast põllu peale, olles praeguseks saavutanud 2005. aasta jaanuari taseme. Kasari pikaajaline kõrgeim veetase oli 9. aprillil 1932 ja see oli 249 cm.

Ka Pärnu jõgede veetaseme tõusu tipuni on jäänud 1 cm, mille kõrgeim näit, 156 cm, mõõdeti 1987. aasta 29. aprillil.

Lumi on ära sulanud Valgas, Võrus, Tõraveres, Tuulemäel, Korelas, Taheval. Eriti suur üldine veevaru lumes on Ida-Eestis. Kuna maapind on külmunud, siis jätkub sulavee äravool veekogudesse kraavide ja soode kaudu.

Suurem veetaseme tõus on praegu Põhja-Eesti jõgedel (Keila, Jägala, Lüganuse, Vihterpalu, Loobu) ja Lääne-Eesti jõgedel (Kasari, Pärnu, Navesti ja Riisa). Lõuna-Eesti jõed seevastu hakkavad tasapisi 10-12 cm ööpäevas alanema.

EMHI sünoptikud suurt vihma enam ei ennusta, seega hakkab suurvee tipp mööda saama.