Järgnevalt toome ära valiku Bioneeri enim loetud lugudest portaali kahe tegevusaasta jooksul.

1. Millist kala süüa ja millist mitte

Kalavarud, mida kord peeti ammendamatuteks, on globaalse kokkuvarisemise äärel. Enam kui 70% kalatööstusele sobivatest kogu maailma kalavarudest on lõpuni ammendunud või tugevalt ülepüütud. Kuid lahendus on meie endi kätes, sest tarbija valikutest sõltub see, kas tulevased põlvkonnad saavad samuti vete rikkusi nautida. 

2. TAASKASUTUSMOOD: T-kotid

Pealkirja ei ole sattunud ekslikult kirjaviga. Bioneer räägibki täna põnevast taaskasutusmoest. Tahate teada, mis asjad on T-kotid, siis lugege edasi.

3. Kas teie ikka oskate WC-paberit kasutada?

Kuidas WC-s säästa? Oletagem, et teie WC-s on juba kahesüsteemne pott, kuskilt ei tilgu ega ei nirise vett, lambi sisse olete keeranud säästva pirni ja potti puhastate keskkonnasõbralike vahenditega. Tundub nagu enam rohkem säästa ei saakski. Saab ikka. Vetsust leiab tänapäeval kindlasti ka WC-paberi rulli. „Ökoteadlikus kodus kasutatakse värvimata, taaskasutatud paberist WC-paberit. Ma juba teen seda,“ vastate teie. Tegelikult on olemas veel üks nipp, mis aitab säästa. Nimelt tuleb WC-paber õiget pidi hoidikusse panna.

4. Seagripist ja vaktsineerimisest

Seagripi teemadel mõtiskleb Toomas Trapido.

Tänavune aasta on möödunud kummikud jalas, külm ja vihmane kevad läks sujuvalt üle külmaks ja vihmaseks sügiseks. Jalatsipoodides on kummijalanõudel väga hea minek, kummikutega kalpsavad ringi nii lapsed kui ka nende vanemad. Pealinna tänavatel teevad ilma moodsa joone ja erksate värvidega mudelid, kel aga on soovi ja tahtmist, saab lihtsa vaevaga disainida omale isikupärased kummikud. Bioneerile jagab nõu Aiaklubi.

8. Kilpnäärmehaigused ei hüüa tulles

Järsk kaalukasv (või -kaotus) ning tsüklihäired võivad viidata kilpnäärme üle- või alatalitusele, mis on üks levinumaid kilpnäärmehaigusi. Kuigi talitusehäire võib oluliselt mõjutada ainevahetust, on selle ravi tõhus ning lihtne.

9. Kuidas asjad käivad?

"The Story of Stuff" on õpetlik video asjadest ja nende ringlusest.

10. ÖKOBEEBI: Nipid lapseootel emadele

Enamasti toob teadmine rasedusest ja peatselt sündivast titast vanemate ellu palju rõõmu ja ka muret. Vähemalt esiklapse ootajaid tabab pesapunumise tuhin ja  suure õhinaga asutakse kodu uue ilmakodaniku tulekuks ette valmistama. Mõned pered soetavad enne lapse sündi koguni uue kodu. Bioneer räägibki seekord, mida tasub ümberkorralduste käigus silmas pidada.

11. Kuidas parandada õhukvaliteeti siseruumides?

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA uuris, kuidas hermeetilises ruumis saab teatud toataimede abil tekitada tervislikku hingamisõhku. Selgus, et paljud tavalised toataimed parandavad efektiivselt siseõhku, eemaldades sellest kahjulikke keemilisi aineid, mida kodudes ja töökohtadel on uskumatult palju.

12. TARBIMISE AJALOOST: Naiste hügieenitooted

Meid ümbritsevad asjad on olnud alati seda nägu ja tegu, milline on olnud nende eksisteerimise hetk ajas. Nende esemete ajalugu, mis näitasid staatust, ilu või sõjalist võimekust, on olnud hästi jälgitav. Võtkem kasvõi auto – peaaegu igaüks meist on vähemalt pildi pealt näinud, milline oli auto vanasti. Samas mõned üldlevinud ja möödapääsmatud abivahendid on arenenud saladuseloori varjus ja nendest ei kiputa siiani rääkima. Järgnevas loos saate teada, kuidas on naised erinevatel aegadel hakkama saanud „nendel päevadel“, millest kunagi ei kõneldud.

13. BIONEERI EKSPERIMENT: Kas Coca-Colat saab tegelikult ka toidulauaväliselt kasutada?

15. detsembril avaldas Bioneer valiku internetis levivaid nõuandeid, kuidas Coca-Colat toidulauaväliselt kasutada. Lugejatelt tuli nii kiitvat kui ka laitvat tagasisidet. Kuna olen Bioneeris ka varem eksperimente korraldanud, siis mõtlesin internetis levivaid väiteid ise kontrollida.

14. Mis on IQ ja IQ-testid?

IQ ehk intelligentsuskvoot annab olulist teavet inimese vaimse arengutaseme kohta. Kuidas aga mõõdetakse inimese arukust ja vaimseid võimeid? Kui suur on keskmine näitaja? Loe ja sa saad teada palju huvitavat IQ-testide kohta!

15. KODU KORDA: Kuidas saada puhas WC-pott?

Ka WC-pott saab puhastada ilma kalli ja ohtliku keemiata.

16. Jäätmete sorteerimine

2008. aasta oli eestimaalaste jaoks prügi vallas ärkamise aasta – prügi sorteerimine muutus kohustuslikuks ja toimus ka vabatahtlike kampaania „Teeme ära 2008“. Ent endiselt on inimesi, kelle jaoks prügi sorteerimine on keeruline. Seda näitas ka suur huvi Bioneeri koostatud prügi sorteerimise tabeli vastu.

17. Pöördumine looduslike pühapaikade kaitseks

Hiied, üksikud pühad puud, kivid, allikad ja teised põlised looduslikud pühapaigad on meie rahvuslikud pühamud. Meie rahva tavade kohaselt pühapaika ei ehitata ja seal ei majandata. Pühapaigas hoitakse rahu ja puhtust.

18. TARBIMISE AJALOOST: Kondoomid

Inimesed on ennast sugulisel teel levivate haiguste ja soovimatute laste eest kaitsnud aastatuhandeid. On muutunud nii kaitsevahendite välimus, tõhusus kui ka hind. Seekord räägib Bioneer preservatiivide ajaloost.

19. Kuidas pesta seebita?

Parimpood ökosalongi eestvedaja Heli Kann jagab Bioneeri lugejatega nõuandeid, kuidas puhastada nahka seebita.

20. Kooli kolmel rattal: nutikas lahendus Indiast

Vaesus on maailma ajaloo kindel osa. Teadagi teeb vaesus inimesed nutikaks. Indias pole vaestel inimestel raha koolibusside eest maksta. Veel vähem on neil võimalik lapsi autoga kooli saata. Põneva lahendusena on aegade jooksul kasutusele võetud kolmerattaline jalgrattas, mis asendab koolibussi.

21. Imikutoit purgist - poolt ja vastu

Vastsündinud lapsele on rinnapiim kõige omasem söök. Mõnikord pole võimalik last imetada. Siis tulevad appi rinnapiima asendajad. Teatud vanusest alates hakkab iga laps saama tahket toitu. Seekord Bioneer uuribki, millist püreed imikule tasub pakkuda.

22. 8 nippi Coca-Cola mittesihipäraseks kasutamiseks

Coca-Cola ei ole tervise- ega ka keskkonnasõbralik jook. See on üldtuntud tõde, mida pole mõtet siinkohal üle kordama hakata. Täna räägime sellest tumedast kihisevast joogist hoopis teise nurga alt, sest tegu on happelise vedelikuga, mis võib toidulauaväliselt päris kasulik olla. Seega, kui teil aastavahetuse pidudel Coca-Colat üle jääb, siis teate, mida sellega teha.

23. Mida tasub teada erinevatest suhkrutest

Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut. Suhkrut ei tuleks valida siiski mitte värvi, vaid hoopis töötlemisaste järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn. valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? 

24. RAHVAKALENDER: Suur rukkiema päev

Nagu tänase päeva nimigi ütleb, on see pühendatud rukki emale. Igal oleval asjal siin ilmas on oma algus, põhi, ema või hoidja. Nii rukkilgi. On piduliku moega aeg, mil peetud laatu ja kirmaskeid.

25. Mida võiks teada toiduõlidest

Tervislikud rasvad on organismi jaoks sama vajalikud kui juurviljad ja puuviljad.

26. Ohtlikud ained tarbijatoodetes

Inimese poolt loodud, tööstuslikult toodetud kemikaale kasutatakse praktiliselt kõikides esemetes, mis meid ümbritsevad, toidust rääkimata. Kõik ained, millega me kokku puutume, mõjutavad meid. On aineid, millede mõju on positiivne, mõnel neutraalne, mõned ei mõju meile hästi, hulk aineid aga on meie tervisele ja meid ümbritsevale keskkonnale väga-väga ohtlikud. Oma tervise eest oleme vastutavad ikka ainult meie ise ja siin on ainus võimalus tõsta oma tarbijateadlikkust ja enne toote ostmist heita pilk peale koostisosadele.

27. E-ained toidus

Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks.

28. Merit Raju aasta kontsakingadeta

Merit Raju kirjutab oma kogemuse põhjal, mis hakkab juhtuma siis, kui raputada kohustused maha ja kaduda mõneks ajaks kümne tuule poole. Merit tegi aastase karjääripausi ja koges maailma enda jaoks täiesti uuel moel. Tema tõestisündinud lood on kirjas äsja ilmunud raamatus “Out of Office ehk aasta kontsakingadeta”.

29. Kui peavalu ja migreen ei anna asu

Kui koosolek umbses ruumis või töökaaslase mürgine märkus pea valutama ajavad, siis peaks leevendust tooma valuvaigistav tablett. Õnneks pole pingepeavalu niivõrd ohtlik tervisele, kuivõrd ebamugav ja tüütu.

30. LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 huvitavat fakti joogivee kohta

Täna kirjutab Bioneer joogiveega seotud eksiarvamustest.

31. Ettevaatust — kuus petudiagnoosi

Kas oled ikka kindel, et diagnoos, mille said ja mis sind korralikult ära hirmutas, on üleüldse olemas? Allpool on toodud kahtlaste haiguste edetabel ning vahendid nende „raviks”. Kontrolli, ega sinagi ole üks selline patsient.

32. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid

Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri.

33. ÖKOBEEBI: Kuidas valida ohutut beebikosmeetikat?

Beebide kosmeetika on tulus äri, aga kas see äri on ohutu ka lastele. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp katsub täna leida sellele küsimusele vastuseid.

34. LUGEJAKIRI: Veelkord nõude pesemisest soodaga

Bioneeri toimetusse saabus tore kiri, mida tahaksime meelsasti oma lugejatega jagada.

35. Kuidas teha leiba?

Kas Teie teate, kuidas leiba küpsetatakse? Kui ei tea, siis lugege. Bioneerile rääkis leivateost Nele Tõniste.

36. Kas teie ostate banaane?

Järgmine kord, kui seisate banaanileti ees, et uut kobarat osta, peatuge hetkeks ja mõelge, mis on selle maitsva suutäie hind? Orjatööjõu kasutamine? Vähki haigestumine? Rikutud keskkond? Lugege, vaadake ja mõelge kaasa.

37. LUGEJA KIRJUTAB: Miks me kogu kosmeetika välja vahetasime?

Mööda rohelisi portaale ringi vaadates, avastasin mitu kohta, kus oli välja toodud fakte meie igapäeva kosmeetika kohta. Ütleme nii, et ma teadsin küll, et need tooted, mida me kodus kasutame ei ole looduslikud, kuid ma ei teadnud, et need nii mürgised võivad olla. Kui siin  silm kinni pigistada ja neid samu asju edasi kasutada, siis imendub ka igal järgneval aastal meie organismi 3-5kg toksiine! See võib omakorda soodustada vähirakkude teket ja mõjutada organismi hormonaalset tasakaalu.

38. Mida tegid meie vanaemad kaunite juuste nimel?

Šampoonid, palsamid ja juukseveed poeriiulitelt pole ainus võimalik lahendus juuste hooldamiseks. Meie vanaemad said juuksed kauniks hoopis teistsuguste vahenditega.

39. Looduslik versus naturaalkosmeetika

Viimastel aastatel on ilumaailmas turule tulnud looduslike koostisosadega kosmeetikatooted väga populaarseks muutunud. Nagu iga uue asjaga, on ka selles valdkonnas kasulik taustatöö eelnevalt ära teha. Sellepärast otsustasin teha selgeks, mis vahe on looduslikul kosmeetikal ja naturaalkosmeetikal, kirjutab Bioneeri vabatahtlik Gea Toomemägi.

40. Nipid säästvamaks tarbimiseks - II osa

Täna toob Bioneer lugejateni mõned nipid, kuidas muuta enda igapäevased tarbimisharjumused säästlikumaks.

41. Nipid säästvamaks tarbimiseks – III osa

Täna toob Bioneer lugejateni mõned nipid, kuidas muuta enda igapäevased tarbimisharjumused säästlikumaks.

42. Vaikse ookeani prügisaare pindala suureneb jõudsalt

Maailma suurim prügimägi ei asu sugugi mõne hiigellinna külje all, vaid laiub hoopis Vaikses ookeanis. Tegemist on aktiivselt suureneva prügikogumiga.

43. JÕULUNIPID: Kas teie pesete mandariine?

Seda, et puuvilju tuleb enne söömist pesta, teavad ka lapsed, aga kahjuks unustatakse jõulude ajal saabuvas „mandariinihulluses“ sageli ära, et ka tsitruselised on puuviljad ning vajavad enne sööki pesemist. Miks? Lugege edasi ja saategi teada.

44. Mis saab jäätmetest?

Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni, et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog.

45. Eesti ökoloogiline jalajälg ei tee meile au

Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF)  raporti „Elav planeet 2008“ kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi. Meist priiskavamad on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit,  Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Eesti naabritest on Soome 16., Rootsi 18., Venemaa 36., Läti 42. ja Leedu 48. kohal.

46. AIVE HERJA: Hundid söönud ja lambad terved ehk kuidas ma ökolt lapse sünnipäeva pidasin

Ma ei nimetaks end täieõiguslikuks roheliseks, sest arenemisruumi on mul sellel teel veel küllaga. Kindlasti ei püüdle ma ka padurohelisuse poole, sest tean, kui salakavalad on äärmused. Küll aga olen enda üle alati uhke, kui jälle mõne väikese verstaposti roheliseks kasvamise teele maha saan torgata. Seekord tegin seda oma pisitütre sünnipäeva puhul.

47. Globaalne soojenemine ja kliimamuutused

Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Oluline on selgeks teha kaks põhimõistet - globaalne soojenemine ja kliimamuutused. Sagedane viga, mida kohtab tavateadvuses ja ajakirjanduses, on nende kahe mõiste segi ajamine. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Maa polaaralad soojenevad kiiremini, kui ülejäänud planeet.

48. Milline poekott valida?

Kaubanduskeskused, ostmine ja tarbimine on saanud meie elu lahutamatuks osaks. Vaid vähesed saavad tänapäeval öelda, et nemad poes ei käi. Kui sisseostud on tehtud, tuleb viimased transportimiseks ka kuskile panna.

49. Sooda – perenaise sõber

Milleks kuhjata kappidesse kümneid erinevaid kodukeemia potsikuid ja totsikuid, kui paljudel puhkudel piisaks kodustel koristustöödel vaid ühest – purgitäiest soodast. Oma loodussõbralikkuse ja odava hinna poolest suudavad soodaga võistelda vaid vähesed keemilised puhastusvahendid. Juba meie emad ja vanaemad teadsid, et sooda on perenaise sõber. Ka uuel keskkonnateadlikul põlvkonnal tasuks sõprussuhted soodaga taas üles soojendada.

50. Ökoseebi valmistamine

Seebikeetmist võib natuke võrrelda koogi küpsetamisega. Nagu hea koogi õnnestumiseks on vaja retseptist täpselt kinni pidada ning koguseid ja temperatuure jälgida, niisamuti tuleb seda teha hea seebi saamiseks.