Protokolli eesmärgiks on kindlustada keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse kõrge tase. Protokolli vastuvõtmisega järgivad riigid, sh Eesti, rahvusvahelist keskkonnapoliitikat ning annavad oma panuse konventsiooni eesmärkide saavutamisse.

Protokoll põhineb direktiivil, mis reguleerib teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamist (nn KSH direktiiv). Sellest tulenevalt lähtutakse ka protokolli rakendamisel üldtunnustatud põhimõtetest nagu laiaulatuslik avalikkuse kaasamine, asjaomaste asutustega konsulteerimine, aruande koostamine, tulemuste integreerimine dokumentide koostamisesse jmt.

Eesti allkirjastas protokolli 21. mail 2003 Kiievis toimunud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni viiendal ministrite konverentsil ning arvestas protokolli sätetega 3. aprillil 2005 jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse koostamisel. Selle aasta alguses võttis Riigikogu vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse.

Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle ratifitseerimist 16. osalisriigi poolt. Eesti oli 16. riik, kes protokolli ratifitseeris. Eelnevalt oli protokolli ratifitseerinud 11 Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Ühendus organisatsioonina, samuti Albaania, Horvaatia, Montenegro ja Norra. Praeguseks on protokolli ratifitseerinud ka Sloveenia.

Täiendavat informatsiooni protokolli kohta on võimalik leida piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsiooni) koduleheküljel (http://www.unece.org/env/eia) ning Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel keskkonnakorralduse valdkonna rubriigis www.envir.ee/92016.