Igal aastal tekib Euroopa Liidus üle 100 miljoni tonni biojäätmeid, mida saaks ära kasutada majandusliku ja keskkonnaalase tulu saavutamiseks. Parlamendiliikmed soovivad biojäätmete suuremat taaskasutust, kogumist ja kompostimist, samuti Euroopa Liidu reegleid biojäätmete osas, sest mõned riigid on käitluses väga head, samas on teised maha jäänud.

Keskkonnamõjult on biojäätmete prügilasse ladustamine jäätmekäitluse halvim viis; liigiti kogumine, põletamine ja komposteerimine aga parimad võimalikud lahendused.

Biojäätmeteks loetakse biolagunevaid aiajäätmed nagu rohi, toidu- ja köögijäätmeid kodumajapidamistest, restoranidest ja poodidest ning töötlemisettevõtete toidujäätmeid. Biojäätmete alla ei kuulu põllumajanduslikud jäätmed, sõnnik, reovesi, tekstiil, paber ja puit.