151 mm pikkune emane signaalvähk püüti Keskkonnaameti poolt koordineeritud jõevähi uuringute käigus Saaremaal asuvast Riksu ojast.

Miks signaalvähid on ohtlikud?

Signaalvähk on ohtlik meie looduslikele vähivarudele seetõttu, et kannab endaga ohtlikku vähkide seenhaigust -vähikatku, ise haigestumata, ja põhjustab seeläbi meie veekogudes jõevähi massilise haigestumise ja surma.

Vähikatk on seni laastanud kogu jõevähi levilas arvatavalt üle 95 % varudest ehk tegemist on suure ohuga meie looduslikule asurkonnale.

Riksu ojas, mis on olnud varem vähirikas, ei saadud katsepüügiga ühtegi jõevähki, mis võib viidata signaalvähi põhjustatud katkupuhangule ja jõevähkide hukkumisele. Käesolevaks vähipüügihooajaks Riksu ojale selleks väljastatud kalastuskaart muudetakse ringi teisele veekogule. Lähiajal kavandatakse ojal täiendavaid katsepüüke ning meetmeid võimaliku ohu tõkestamiseks.

Miks tunda erilist muret Saaremaa leiu pärast?

Saaremaa vähiveekogud oma vähirikkusega on olnud ainulaadsed kogu Euroopas, sest siin puudusid pikka aega mitmed vähihaigused, kaasa arvatud vähikatk.

Esimene katku suremine registreeriti Saaremaal 2007. aastal Põduste jões. Hilisemaid teateid suremiste kohta pole olnud. Eesti mandriosas on aga vähikatkupuhanguid olnud korduvalt.

Kes on signaalvähk?

Signaalvähk leiti Eestis vähiuuringute käigus ka 2008. aastal - Mustjõest Harjumaalt. Rohkem signaalvähi leide Eestis teada ei ole.

Signaalvähk pärineb Põhja -Ameerikast ja seda liiki asustati paljudesse Euroopa riikidesse. Näiteks 60-ndatel aastatel Rootsi, hiljem Soome ja praegu leidub teda vähesel määral ka meie lähinaabrite Leedu ja Läti veekogudes.