Kalapüügiseaduse järgi peab värske kala päritolu olema käitluskohas tõendatav ja käitleja on kohustatud järelvalvet tegeva ametniku nõudmisel esitama kala kohta päritolu tõendavad dokumendid. „Ettevõttel ühtki kala päritolu tõendavat dokumenti ette näidata ei olnud,“ ütles Ida regiooni peainspektor-nõunik Ivo Kask.

Avastatud dokumentideta kalade ülevaatamisel selgus veel, et kastides olnud 357 kohakalast vastas ainult üks kala lubatud mõõtudele, ülejäänud 356  olid alamõõdulised.

Inspektsioon alustas dokumentideta kala juhtumi asjaolude uurimiseks menetluse, mille käigus püütakse välja selgitada ka alamõõduliste kalade püüdja.

„Püüdja või püüdjate selgumisel saab neile esitada ka keskkonnakahju nõude, mis nimetatud juhtumi puhul on 53 400 krooni,“ ütles Kask.

Tänavu suvel on inspektsioon tuvastanud teisigi alamõõdulise koha püügi ja käitlemisega seotud juhtumeid.

Juulikuus tabasid inspektorid Tartumaal Meerapalu alevikus Lämmijärvelt saabunud kutselise kaluri, kelle püütud 162 kohakalast 119 olid alamõõdulised. Inspektsioon määras kalurile kalapüügiseaduse rikkumise eest 2400 krooni trahvi. Lisaks sellele pidi kalur hüvitama 16 650 krooni suuruse keskkonnakahju.

Keskkonnainspektsioon karistas 15 000 krooni suuruse trahviga ka ühte Pärnumaa ettevõtet, mis oli Lämmijärve ääres kaluritelt alamõõdulist koha  kokku ostnud. Selgus, et ettevõtte poolt kokku ostetud 145 kohast 87 olid lubatust väiksemad.