„Seoses vähikatku leviku suure ohuga palub ministeerium juba praegu hoiduda vee kasutamisest ja kalastamisest Riksu ojal ja järvel, sest vee- ja kalapüügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.

Augustis avastati jõevähi varude uuringu käigus Saaremaal Riksu ojas arvukalt võõrliigi - signaalvähi - isendeid. Eestile omast jõevähki seirepiirkonnast ei leitud, kuigi veel mullu neid harrastuspüügi käigus ojast püüti.

Jõevähi kadumine võib olla tingitud sellest, et Riksu ojja on toodud haigust kandvad signaalvähid, kes ise on haiguse suhtes vastupidavad. Seda, kas väljapüütud signaalvähid kannavad vähikatku, selgitatakse laboris.

Hetkel käivad täiendavad uuringud signaalvähi levikuala ning populatsiooni struktuuri kindlaks tegemiseks Riksu ojas. Samuti analüüsitakse, millised on võimalikult tõhusad abinõud võõrvähiliigi leviku takistamiseks ning kas on võimalusi võõrliigi väljatõrjumiseks. Esimese meetmena signaalvähi leviku takistamiseks on Keskkonnaministeerium algatanud Riksu ojas ja järves kalapüüki keelava määruse ettevalmistamise.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud tuua Eestisse looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliikide elusaid isendeid, mille hulka kuuluvad ka kolm vähiliiki: signaalvähk, kitsasõraline vähk ning ogapõskne vähk. Selle teo eest võib füüsilist isikut karistada karistusseadustiku kohaselt ettenähtud maksimaalse 18 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kuna looduslikul teel signaalvähid ei saanud kuidagi Riksu ojja sattuda, siis on kindel, et need tõi sinna inimene.

Ametlikult on varem registreeritud Eestis ühe signaalvähi isendi leid Harjumaal Jägala jõestikus asuvas Mustjões 2008. aastal.