“Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. “Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korralised lageraied on nimetatud maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaale on harvestere ja metsa kokkuveotehnikat juurde toodud ka tormist sisuliselt puutumata jäänud Järvamaalt. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäevaringselt 10-12 raiemasinat.

Raietööd on Tiit Timbergi kinnitusel kõrge ohtlikkusega tööd, mis nõuavad head väljaõpet ja kogemust. “Tormist tugevasti räsitud, pinges-paindes ja heites puude raie on tavaraiest omakorda veel kordades keerulisem ning ohtlikum töö,” kinnitas ta. Alates 2001. aasta tormisest suvest tehakse seda tööd riigimetsas üksnes raiemasinatega.

Samas on riigimetsas ka selliseid sanitaarraiet vajavaid kohti, mis on väiksemahulised ja vähem ohtlikud. Need on Timbergi sõnul otstarbekas müüa raiumiseks kohalikele elanikele. “Sanitaarraie käigus saavad elanikud endale näiteks küttepuitu varuda ning seda õigust oleme metskondade kaudu müünud pidevalt,” lausus ta. “Seoses praeguse olukorraga kavandame sanitaarraie müügimahtu suurendada, sellekohast täpsemat teavet jagab kohalik metskond.”