Avaldage arvamust kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostamise vältimise globaalse regulatsiooniga liitumise kohta
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Osalusveebis saab kuni septembri lõpuni avaldada arvamust jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse osas.
Tegemist on kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostamise vältimise globaalse regulatsiooniga ning ühinemine on vajalik Eesti kui mereriigi rahvusvahelise merekeskkonna kaitsekohustuse täitmise tagamiseks nii Eesti jurisdiktsioonis olevatel merealadel kui ka Eesti lippu kandvatel laevadel.
Protokolliga ühinemine võimaldab luua Eesti riigivõimu teostamise läbipaistvuse tagamiseks õigusliku aluse rahvusvahelisel tasandil.
Mis on kaadamine?Kaadamine on jäätmete või muude ainete tahtlik merre heitmine laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt ja muudelt mererajatistelt ning samuti laevade või platvormide enda merreheitmine nendest lahtisaamise eesmärgil. Merepõhja maavarade uurimisest ja kasutamisest ning sellega seoses tekkinud jäätmete merre heitmine selle mõiste alla ei kuulu. Protokollist lähemalt13. novembril 1972. a. võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. Tegemist on just kaadamist reguleeriva globaalse konventsiooniga, mida muudeti 7. novembril 1996 vastu võetud protokolliga. Protokoll jõustus 24. märtsil 2006 ning kujutab endast tänapäevasemat ja kaadamisega merekeskkonna reostamise vältimise kõikehõlmavamat regulatsiooni kui Londoni konventsioon seda esialgu oli. Protokolli vastuvõtmine oli tingitud vastuseks maailmas toimuvatele kliimamuutustele 1990ndatel aastatel kiiresti arenema hakanud rahvusvahelisest keskkonnaõigusest. Protokoll kujutab endast olulist sammu rahvusvahelises õiguses mere jäätmete paigutamise kohana kasutamise reguleerimisel. Protokoll keelab kaadamise, välja arvatud teatud loetletud omadustega ainete kaadamine, milleks on vajalik eelnev luba. *** Seaduse vastuvõtmisega ühineb Eesti Vabariik jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga, mis asendab Londoni konventsiooni. |
03.02. Keskkonnaminister tahab tondilossid lammutada
13.01. Keskkonnavaldkonnas maksti 2011. aastal välja rekordiliselt euroraha
13.12. Keskkonnaministeerium ja Eesti Kaupmeeste Liit tõhustavad koostööd
05.12. Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava sai ELi heakskiidu
25.11. Šveits panustab Eesti keskkonnaseiresse 8,5 miljoni frangiga
10.11. Valitsus kehtestas keskkonnareostuse hädaolukorra lahendamise plaani
27.10. Riik peab autosid soetades arvestama keskkonnamõju
14.10. Pentus: Euroopa Liit läheb Durbani kliimakonverentsile ühtse positsiooniga
07.10. Keskkonnaministeerium kutsub osalema jäätmetekke vähendamise nädalal
















