Aasta kõige koerasõbralikum tegu: Pärnaka Sven Soomuste kiire tegutsemine päästis auto alla jäänud koera elu
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Pühapäeval, 17. oktoobril toimunud Eesti aasta suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andis BIGBANK koos Eesti Koeraomanike Seltsiga üle „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ tiitli. Tunnustuse pälvis Sven Soomuste Pärnust, kelle kiire reageerimine päästis Pärnus autolt löögi saanud koera elu ning viis kodust ära jooksnud looma taas peremehega kokku, annab Eesti Loomakaitse Selts teada.
BIG Match Show patrooni Marju Läniku sõnul on tänuväärne, et kodutute loomade probleemile juhitakse tähelepanu ning püütakse seda leevendada. „Kaasaegse koerapidamise kultuuri propageerimine ning selles vallas silmapaistvate isikute tunnustamine „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ tiitliga on igati positiivne. Mul on hea meel, et konkurss on saanud BIG Match Show traditsiooniks,“ lisas Länik.
„Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ tiitli omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse. Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast.
Möödunud aastal sai „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ tiitli Oskar Sisas Võrumaalt, kes kulutas ligi 40 000 krooni, et terveks ravida varjupaigast võetud Simba-nimelise koera esikäpaluud, mis said tõsiselt viga, kui loom traktori vikati ette jooksis. 2008. aastal esmakordselt toimunud konkursi tiitli pälvis hüljatud ja väärkoheldud koerte abistamisega tegelev Piret Audse.
BIG Match Show’l osales tänavu 200 koera, kelle seast trooniti üldvõitjaks Lea Rahule kuuluv segavereline Milo. Näitusel võistlesid nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes võtsid mõõtu vastavalt vanusele ja suurusele – ülepõlve- ja allapõlve kutsikad, koerad ning veteranid. Žürii, kuhu kuulusid Eesti Retriiverite Tõuühingu juhatuse esinaine Monica Merima, Eesti Pekingi Koerte Klubi juhatuse esinaine ning Koeruse seltsi ja Tallinnas asuva kääbuskoerte kutsikakooli juhendaja Marina Roos, Eesti Šoti Terjerite Tõuühingu esinaine Margareta Telliskivi, hindas koerte juures nii väljanägemist kui käitumist.
Kõik BIG Match Show tulud lähevad tänavu Tallinnas asuva MTÜ Loomade Hoiupaik toetuseks, kus annetuste teel kogutud summat plaanitakse kasutada eelkõige loomade hoiutingimuste parandamiseks ning sanitaarremondiks. Lisaks on tarvis soetada ka plastmassist puurid ehk nn. skipperid, millega kasse transportida.
Möödunud aastal külastas BIG Match Show’d ligi 1000 inimest ning näitusel osales 204 koera, kellest üldvõitjaks trooniti Maria Tengile kuuluv segavereline Jasper. Mullu annetati üritusega kogutud 40 000 krooni Valga ja Viljandi koduta loomade varjupaikadele. Varasemalt on BIG Match Show toetanud Rakvere, Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu, Võru ja Haapsalu kodutute koerte varjupaika.
Tänavu juba kuuendat korda toimunud BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada kodutute loomade varjupaikasid. Ürituse korraldaja on BIGBANK AS koos Eesti Koeraomanike Seltsiga. Sel aastal toimub BIG Match Show kogu Baltikumis - lisaks Eestile teistkordselt ka Lätis ning esmakordselt Leedus.
21.09. Vabatahtlik: Olen kuulnud imestust: "Miks sa palgata tööd teed?"
06.09. Millele peaks mõtlema enne lemmiklooma võtmist?
01.07. Tee kasutatud mobiiliga keskkonna- ja loomasõbralik tegu!
13.06. Inimesed panustasid oma lemmikute elukvaliteeti ligi 25 000 eurot
14.03. ELS: Veelindude toitmine tuleks nüüd lõpetada
07.01. Tartu lemmikloomaregistris on üle 5000 looma
01.11. Eesti loomasõbralikema teo tiitel läks Soome
25.06. Swedbank: poole aastaga on annetuste summa kasvanud 30%
15.03. Kas piim on ikka õige valik?
Vello Vahemets,
26.okt 2010,
14:53
Mul ei ole absoluutselt midagi selliste ürituste vastu ja mõistan ka selle vajalikkust, aga puhuti tndub, et loomade eest hoolitsetakse rohkem kui inimeste eest.












