Tegevuskava hõlmab viimaste aastate seireandmete ülevaadet ja trendide analüüsi. Samuti võimalike saasteallikate osakaalusid ja hinnangut saasteainete päritolule üldisemalt.

Tegevuskava aluseks oli asjaolu, et aastatel 2005-2007 ületas Tallinna kesklinnas paiknevas Liivalaia seirejaamas peente osakeste tase rohkem kui 35 päeval aastas kehtivat ööpäevakeskmist piirväärtust (50 µg/m³). Piirväärtuse ületamise korral on nõutav tegevuskava koostamine, et tagada piirväärtustest kinnipidamine läbi tegevuskavas toodud meetmete. Tallinna õhu peamiseks probleemiks on viimaste aastate lõikes olnud just peente osakeste piirväärtust ületavad tasemed, seda eriti kevadisel perioodil.

„Töös leiti, et peamiseks õhukvaliteeti mõjutavaks teguriks on kesklinna piirkonnas liiklus ja seda eriti kevadisel ajal, kui kuival perioodil on kasutusel veel naastrehvid,“ ütles Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa. „Kevadisel ajal on küllalt olulise mõjuga ka kohtküte,“ märkis ta. „Seetõttu keskenduvad meetmed õhukvaliteedi parandamiseks peamiselt neile kahele valdkonnale.“

Võimalikud tegevused hõlmavad tehnilisi meetmeid (libeduse tõrjeks kasutatavate ainete valik, tänavate intensiivsem kastmine ja puhastamine) ja mitmesuguseid korralduslikke meetmeid (elektrilise ühistranspordi soodustamine, kesklinnas ummikumaksu kehtestamine Stockholmi ja Londoni eeskujul, naastrehvide kasutusaja lühendamine ja vaid linnasõiduks kasutatavatel sõidukitel lamellrehvide propageerimine, kohtküttele vajadusel nõuete kehtestamine jms). Osad meetmed rakenduvad meist sõltumatult nagu näiteks uute diiselmootoriga autode rangemad emissioonipiirangud ja kohustuslikud kübemefiltrid.

Konkreetsete meetmete kehtestamine eeldab kas riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil teatud regulatsiooni olemasolu, seega uute määruste kehtestamist ja muid regulatsioone. Tegevuskava annab üldised suunised selliste tegevuste kavandamiseks.

Tegevuskavaga saab tutvuda siin: http://www.envir.ee/1143697.