Soomaal tulevad esimesed viipekeelsed talgud
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist.
Talgulised aitavad korrastada Oksa kõrtsiaseme ümbrust ja sealset puisniitu, puhastades endise kõrtsiasemeni viiva raja ääri võsast. Peale tööd tehakse ühiselt tutvust Soomaa loodusega, käiakse matkal ning vesteldakse võimalustest ja eripärast kurtidele keskkonna- ja loodushariduse andmisest ning vahendamisest. Tööväsimuse peletamiseks ootab talgulisi köetud saun.
"Mõneti üllataval kombel saime talguid ette valmistades teada, et viipekeeletõlgiks õppivail tudengeil ei ole väga palju võimalusi õpitava keele praktiseerimiseks," ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlik talgujuht Siivi Põldots. "Kurtidega ühiselt veedetud kaks päeva looduses, külg-külje kõrval töötades, koos matkates ja hiljem muljeid vahetades, on selleks suurepärane võimalus." Vajadusel saavad tudengid abi ja nõu küsida talguil osalevailt kutselistelt viipekeeletõlkidelt.
ELFi, viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühingu poolt pakutud võimalus Soomaale tulla ning sealjuures ka oma kätega siinse looduse heaks panus anda, võeti kõigi sihtgruppide poolt hästi vastu ning huvi oli suur. "Meil on hea meel kui võimalikult paljudel inimestel on võimalus looduskaitses ning vabatahtlikus tegevuses ise kaasa lüüa," sõnas ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür.
Talgud korraldati koostöös viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühinguga, RMK Loodushoiuosakonna ja Keskkonnaametiga. Talgute korraldamist toetab Vabaühenduste Fond.
Eestis on 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes vajavad pidevalt viipekeelset tõlketeenust. Kutselisi viipekeeletõlke on 2010. aasta seisuga küll 24, kuid neist vaid seitsmele on see töö põhitööks. Kurtide vajadus viipekeelse tõlke järele on aga oluliselt suurem, kuna kurdid on muutunud ühiskonnas aktiivsemaks, nende soov osaleda kõigis eluvaldkondades koos kuuljatega on viimaste aastate jooksul suurenenud. Esmakordselt Eestis hakati viipekeeletõlke riiklikul tellimusel välja õpetama Tartu Ülikoolis alates 2006. aastast.
Allikas: Eestimaa Looduse Fond
02.08. ELF: looduskaitseline talgutöö käib sel nädalal Pärnumaal
11.03. Eestimaa Looduse Fond liitub petitsiooniga Eesti metsade kaitseks
25.06. Swedbank: poole aastaga on annetuste summa kasvanud 30%
23.03. Roheline programm kui proaktiivne keskkonnapoliitika
01.02. Palju õnne Eestimaa Looduse Fondile
18.12. Sina saad lendoravaid aidata
05.12. Tulemas on keskkonnaõhtu "GMO- ebaloomulik valik?"
05.12. ELF tänab rahvusvahelisel vabatahtlike päeval kõiki tegijaid
28.11. Noor looduskaitsja Tarvo Valker












