Keskkonnameetmete rakendamist hindas edukaks ka põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. “Kindlasti on see pannud põllumehi rohkem keskkonna säästmisele mõtlema ja nad on pidanud oma tegevusi vastavalt planeerima.”

Ministeerium tõdes, et keskkonnameetmetest on võitnud nii keskkond kui põllumajandustootjad. Kindlasti pakuvad tänu toetustele hooldatud maatikud, ökoloogiliselt puhas toit ning maapiirkonnas jätkuv majanduslik tegevus laiemat avalikku hüve igale eestlasele.

MAKi teise telje ehk keskkonna- ja paikkonnatoetused hõlmavad väga erinevaid tegevusi, näiteks keskkonnasõbralikku majandamist, loomade heaolu, ohustatud tõugu loomade pidamist ja kohalike sortide kasvatamist, keskkonnakitsenduste kompenseerimist Natura 2000 aladel ja väärtuslike maastikuelementide, nagu kiviaiad, taastamist.

Keskkonnameetmete rakendamise tulemusena on säilinud põllumajandustootmine ligikaudu 350 tuhandel hektaril ebasoodsamas piirkonnas, keskkonnasõbralik majandamine 450 tuhandel hektaril, mahepõllumajanduslik tootmine ligikaudu 100 tuhandel hektaril ja väga väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamine enam kui 20 000 hektaril.

Alates 2007. aastast on makstud põllumeestele ligikaudu 1,6 miljardit krooni keskkonna seisukorra parandamiseks mõeldud toetusi. MAK keskkonna- ja paikkonnatoetusteks on aastateks 2007–2013 ette nähtud 5,2 miljardit krooni.