Autor: Keskkonnaministeerium

Foto: ohiocitizen.org

7.-18. detsembril 2009. a Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kohtumise eesmärk on saavutada tuleviku tegevusi puudutav kokkulepe pärast 2012. aastat, et kliimasoojenemine püsiks 2ºC piires.

Tõenäoliselt osutub Kopenhaagenis kokkuleppe saavutamine keeruliseks, kuna riikide ootused on väga erinevad ning senised läbirääkimised on kulgenud aeglaselt, mistõttu ollakse kokkuleppe saavutamisest endiselt kaugel. Siiski on riikidel säilinud poliitiline tahe kokkuleppe sõlmimiseks, sest seda kiirustab tagant ka ajaline faktor - nimelt lõpeb Kyoto protokolli kehtivus juba 2012. aastal.

Peamiseks probleemiks on üksmeele puudumine poliitiliselt kõige tundlikumate teemade osas nagu rahastamise ja kliimamuutuste mõjude leevendamise eesmärgid 2012. aasta järgsel perioodil.

Kohtumisel arutlevad EL keskkonnaministrid selle üle, kuidas kasutada osaliste seniseid ettepanekuid kliimaküsimuste läbirääkimistel edasiliikumiseks ja ka seda, milline peaks olema EL nägemus Kopenhaageni kokkuleppest.

Eesti toetab poliitilisel tasemel siduva kokkuleppe sõlmimist ning on üks esimestest riikidest, kes on teatanud ka peaministri osalemisest Kopenhaageni kliimakonverentsil. Samuti peab Eesti oluliseks võimalikult paljude riigipeade osalemist konverentsi poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti toetab jätkuvalt kahepoolsete läbirääkimiste jätkamist arengumaade ja arenenud maade vahel, et paremini eesmärke seada ning koostöös ka nende täitmist saavutada.

Kokkulepe peaks sisaldama tööstusriikide kohustusi, emissioonide kasvu pidurdamaks arengumaade tegevusi ja siduvat eesmärki, tööstusriikide rahastamiskohustuste liitmist ja rahastamise kulude jagamist globaalselt.