2008. aasta detsembris võttis parlament vastu ELi energia- ja kliimapaketti koondnimetusega 20-20-20. Selle põhieesmärgid on aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra, suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu 20%ni ja tõsta energiatõhusust 20% võrra.

ELi kliimapakett käib käsikäes parlamendi energiatõhususe raportiga, mis soovib energia kasutamist tõhusamaks muuta energiat säästvate auto- ja veoautokummide, hoonete isolatsiooni parandamise ning tööstussektori energiamärgise näol.

Ootused Kopenhaageni konverentsile

Novembri lõpus vastu võetud resolutsioonis ütlesid parlamendiliikmed, et ootavad Kopenhaageni kliimatippkohtumiselt ambitsioonika ja õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamist, mis näeks ette heitgaaside vähendamise eesmärgid arenenud ning arenguriikidele, rahastamiskohustused ja sanktsioonid eesmärkide mitte täitmise eest.

Saadikud rõhutasid, et Kopenhaageni kokkulepe võib anda vajaliku stiimuli nn uuele säästvale kursile, kiirendades säästvat sotsiaalset arengut ja majanduskasvu, edendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, taastuvenergiat ja energiatõhusust, vähendades energiatarbimist ning kindlustades uued töökohad ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nii arenenud riikides kui ka arengumaades.

Samuti kutsusid saadikud arenenud riike vähendama kollektiivselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vahemikus 25–40% 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega. Pikaajaline eesmärk oleks vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaase vähemalt 80% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Lugege allolevast Fookusest EP ambitsioonikatest eesmärkidest kliimamuutusega võitlemisel ning intervjuud EP keskkonnakomisjoni esimehe Jo Leineniga, kes kirjeldab oma ootusi Kopenhaageni kliimakonverentsi osas.