Muudatused tehti vastuseks nendesamade looduskaitseühenduste protestidele föderaalvalitsuse kavade vastu rentida 280 000 hektarit tähtsaid elupaiku Wyomingi osariigis gaasi- ja naftaarenduseks. Samas on linnukaitsjad kinnitanud, et pujupüü asurkond on kahanenud viiendiku või isegi kümnendikuni kunagisest suurusest peamiselt just energeetikaarenduse tõttu. Kannatanud on ka teised pujustikus elavad linnuliigid, näiteks pilalindlane Oreoscoptes montanus, pujusidrik (Spizella breweri) ja samuti tsiitsitajalane Amphispiza belli. Paraku pesitseb Wyomingis üle poole pujupüü maailmaasurkonnast.

Viiendik osariigist, kokku 2,8 miljonil hektarit, on nüüd kuulutatud pujupüü tuumaladeks ja seal on lubatud teha igal ruutmiilil vaid üks puurauk. Väljaspool tuumalasid asuval neljal viiendikul Wyomingi maast võib igal ruutmiilil puurida 60 kohas.

Tuumaladel on välistatud ka tuuleenergeetika arendus. Et selle tööstusharu edu mitte pidurdada, on turbiinienergeetikud suunatud muudele territooriumidele. Kõik muudatused ongi püütud teha „hundid söönud, lambad terved” põhimõttel, jättes oma võimalused alles nii lindudele kui ka majandusele.

Kuna pujupüü levila katab 11 lääneosariigi alasid, kokku 24 miljonit hektarit föderaalmaid, veenab Auduboni selts BLM ametnikke tegema samalaadseid muudatusi ka mujal. Montanas ja Colorados juba uuritaksegi tuumalapõhist käsitlusviisi ning linnukaitsjad aitavad siin oma teadmistega suuresti kaasa.

BirdLife