2010. aastal täitub 100 aastat Eesti looduskaitset. Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala.

Klassikaline looduskaitse Euroopas sündis 20. sajandi künnisel. Teadvustati haruldaste liikide ning tähelepanuväärsete loodusobjektide – olgu nendeks siis juga, hiiepuu, rändrahn või merikotkas – säilitamise ja tulevastele põlvedele hoidmise kohustus. Asuti kaitse alla võtma imposantseid looduse mälestusmärke, looma esimesi kaitsealasid.

14. augustil 1910. aastal rentis Riia Loodusuurijate Ühing Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitusvõimalused ja takistada munade korjamist. Sündis Baltimaade esimene kaitseala. Ja kuigi looduskaitsetegevused toimusid Eestis ka enne Vaika kaitseala moodustamist, peetakse Eesti tänapäevase looduskaitse alguseks just 14. augustit 1910. Seetõttu tähistataksegi järgmisel aastal Eesti looduskaitse 100. juubelit.

1941. aastaks oli Eestis juba 549 looduskaitsealust objekti. Neist 238 rändrahnu, 236 puud, 47 maa-ala, 26 taimeliiki ja 2 allikat. Võrdluseks: 2009. aasta alguse seisuga on Eestis kokku 3442 kaitstavat loodusobjekti, neist ainuüksi loodus- ja maastikukaitsealasid 278.

Meie looduskaitse korraldusele on hoolimata aegade heitlikkusest iseloomulik olnud just järjepidevus. Nii on enamus esimese Eesti Vabariigi ajal kaitse alla võetud alasid kaitse all ka nüüd. Näiteks Vaika saared jäävad Vilsandi rahvuspargi piiridesse.

Sündmusterohke juubeliaasta

Looduskaitse juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse 2010. aastal mitmeid üritusi, mille eesmärk on lahti rääkida Eesti looduskaitse ajalugu, samuti laiemalt tutvustada ja väärtustada praeguseid looduskaitsetegevusi. Kavandatud on kaks konverentsi – mais, looduskaitsekuul, toimub Tallinnas 3-päevaline rahvusvaheline teaduskonverents, mille peateema on „Looduskaitse uued suunad“, augustis aga toimub Saaremaal tagasivaatav, looduskaitse ajaloole pühendatud konverents.

Muuhulgas on kavas looduskaitsemärgi statuudi taastamine; koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi ning Tallinna Looduskaitse Seltsiga tuntud looduskaitsjate mälestamine; looduskaitseliste trükiste, sh koolidele suunatud uue looduskaitsemapi koostamine; Eesti Looduse juubeliaastale pühendatud erinumbri ilmumine ja palju muud.

Kogu aasta jooksul, eriti aga maikuus peetaval looduskaitsekuul, korraldavad Keskkonnaameti looduskaitsetöötajad temaatilisi ekskursioone, võistlusi, koolitusi ja talguid. Juba on alanud viktoriin ajakirjas Eesti Loodus, mille küsimustele saab vastata Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi kodulehtede kaudu. Detsembri lõpus valmib Keskkonnaameti kodulehe juurde looduskaitse juubeliaasta koduleht, mis hakkab vahendama täpsemat teavet järgmisel aastal toimuvatest, looduskaitse 100. sünnipäeva tähistamisega seotud üritustest.

Meie elurikkus on maailma suuremaid

Eesti floora ja fauna mitmekesisus – meie elurikkus, võrrelduna teiste sama suurte aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suuremaid. Erinevate kaitsealadega kaetud maa pindala on täna Eestis 17,9 protsenti, alasid endid on üle tuhande. Looduskaitse pole juba ammu vaid üksikute teadlaste ja ametnike pärusmaa, tegemist on kaaluka ühiskondliku nähtusega. Nii on ka järgmise juubeliaasta esmane eesmärk tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega. Avastada on lõpmata palju ja see kõik on siinsamas.