Nord Streami Läänemere põhja kavandatava gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise
aruanne on ebapiisav ja selles esitatud informatsioon on puudulik. ELF on ühinenud Eesti
Keskkonnaühenduste Koja (EKO), Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) ja Maailma Looduse
Fondi (WWF) seisukohtadega ning toetab Eesti Teaduste Akadeemia avaldust - need kõik
nõuavad enne gaasijuhtme osas otsuse tegemist täiendava informatsiooni esitamist
võimalike keskkonnamõjude ja riskide kohta.
aruanne on ebapiisav ja selles esitatud informatsioon on puudulik. ELF on ühinenud Eesti
Keskkonnaühenduste Koja (EKO), Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) ja Maailma Looduse
Fondi (WWF) seisukohtadega ning toetab Eesti Teaduste Akadeemia avaldust - need kõik
nõuavad enne gaasijuhtme osas otsuse tegemist täiendava informatsiooni esitamist
võimalike keskkonnamõjude ja riskide kohta.
- Bioneeri uudised
- Eestimaa Looduse Fond
- 7. mai 2009
Leiame ühes WWFi ja tema
partnerorganisatsioonidega ümber Läänemere, et Nord Stream alahindab
drastiliselt gaasijuhtme potentsiaalseid mõjusid mereimetajaile,
kaladele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Olulise puudusena pole
Nord Stream hinnanud alternatiivseid gaasijuhtme trasse, näiteks mööda
maismaad.
Problemaatiline on asjaolu, et Nord Streami aruanne ei too eraldi välja projekti piiriüleseid mõjusid Eestile ja teistele mõjutatud osapooltele. Samuti on siiani kättesaamatu mõjuhindamise aruanne Soome lahe Venemaa poolel plaanitavate tegevuste osas. Ühtlasi on hindamata ka torujuhtme kumulatiivsed mõjud, sealhulgas merepõhja setetes peituvate dioksiinide, raskemetallide ja teiste toksiinide sattumine
aineringesse, ka selle mõjud inimesele ja tema tervisele.
Hoolimata tuhandetesse lehekülgedesse ulatuvatest aruannetest pole Nord Stream ometi põhjendanud gaasijuhtme rajamise vajalikust. "Siberi gaasi võiks jätkuvalt transportida Lääne-Euroopasse mööda olemasolevaid, sissetöötatud maismaatrasse," ütles ELF-i eestkõneleja Kristjan Piirimäe. "Nord Streami aruandes pole seda alternatiivi
sõnagagi kaalutud". ELF ühes teiste keskkonnaorganisatsioonidega nõuab, et enne gaasitoru lubamist tuleb teha täiendavad keskkonnauuringud, hinnangutes arvestada ka mustade stsenaariumitega ning avalikustada senini kättesaamatu mõjuhindamise informatsioon.
Venemaa kavandab enda majandusvetes miinide lõhkamise alustamist juba käesoleva aasta juunis. Setetest aineringesse sattuvate mürkkemikaalide nimekiri, kogused ning mõjud keskkonnale ja inimese tervisele on teadmata. Gaasi transpordiga on Nord Streamil kavas alustada 2011 aasta lõpus.
ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Nord Streami senine töö on olnud ebapiisav, et hinnata torujuhtme võimalikke mõjusid Läänemere keskkonnale. Aruandes on küll välja toodud, et mitmete ainete vabanemine, näiteks lämmastik ja fosfor, võivad ulatuda paari
protsendini Läänemere aastasest koormusest. Kuid antud asjaolu on hinnatud väheolulisena. See ilmestab selgelt, kuivõrd väheoluliseks peetakse seniseid eesmärke Läänemere keskkonna kaitsel, et vältida tema edasist saastumust, või kui väheste teadmistega on torujuhtme kavandamisel kaasatud keskkonnaeksperdid."
Lisa:
EKO-LUSi ühisavaldus Euroopa Komisjoni Keskkonnavolinik Stavros Dimas'le.pdf
Final WWF Baltic Ecoregion Position Statement on the Nordstream ESPOO EIA Report.pdf
NordStreamEIA-from_Estonian_Academy_of_Sciences.pdf
Info:
Kristjan Piirimäe
Eestimaa Looduse Fond
Tel. 5116916
E-post: kristjan@elfond.ee
Problemaatiline on asjaolu, et Nord Streami aruanne ei too eraldi välja projekti piiriüleseid mõjusid Eestile ja teistele mõjutatud osapooltele. Samuti on siiani kättesaamatu mõjuhindamise aruanne Soome lahe Venemaa poolel plaanitavate tegevuste osas. Ühtlasi on hindamata ka torujuhtme kumulatiivsed mõjud, sealhulgas merepõhja setetes peituvate dioksiinide, raskemetallide ja teiste toksiinide sattumine
aineringesse, ka selle mõjud inimesele ja tema tervisele.
Hoolimata tuhandetesse lehekülgedesse ulatuvatest aruannetest pole Nord Stream ometi põhjendanud gaasijuhtme rajamise vajalikust. "Siberi gaasi võiks jätkuvalt transportida Lääne-Euroopasse mööda olemasolevaid, sissetöötatud maismaatrasse," ütles ELF-i eestkõneleja Kristjan Piirimäe. "Nord Streami aruandes pole seda alternatiivi
sõnagagi kaalutud". ELF ühes teiste keskkonnaorganisatsioonidega nõuab, et enne gaasitoru lubamist tuleb teha täiendavad keskkonnauuringud, hinnangutes arvestada ka mustade stsenaariumitega ning avalikustada senini kättesaamatu mõjuhindamise informatsioon.
Venemaa kavandab enda majandusvetes miinide lõhkamise alustamist juba käesoleva aasta juunis. Setetest aineringesse sattuvate mürkkemikaalide nimekiri, kogused ning mõjud keskkonnale ja inimese tervisele on teadmata. Gaasi transpordiga on Nord Streamil kavas alustada 2011 aasta lõpus.
ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Nord Streami senine töö on olnud ebapiisav, et hinnata torujuhtme võimalikke mõjusid Läänemere keskkonnale. Aruandes on küll välja toodud, et mitmete ainete vabanemine, näiteks lämmastik ja fosfor, võivad ulatuda paari
protsendini Läänemere aastasest koormusest. Kuid antud asjaolu on hinnatud väheolulisena. See ilmestab selgelt, kuivõrd väheoluliseks peetakse seniseid eesmärke Läänemere keskkonna kaitsel, et vältida tema edasist saastumust, või kui väheste teadmistega on torujuhtme kavandamisel kaasatud keskkonnaeksperdid."
Lisa:
EKO-LUSi ühisavaldus Euroopa Komisjoni Keskkonnavolinik Stavros Dimas'le.pdf
Final WWF Baltic Ecoregion Position Statement on the Nordstream ESPOO EIA Report.pdf
NordStreamEIA-from_Estonian_Academy_of_Sciences.pdf
Info:
Kristjan Piirimäe
Eestimaa Looduse Fond
Tel. 5116916
E-post: kristjan@elfond.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
