Bioneer ELF SINA Vabatahtlike Värav EMSL Heateo SA Õnnepank Uuskasutuskeskus

neljapäev 11. märts

wisemani logo rohelisel taustal
tln sadam
rmk

Get Adobe FlashPlayer


Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel
25.veebruar 10  

Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult väga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga täielikult välja teeninud. Tammeti atmosfääri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimistöödetsükkel on vaid üks piisk karikas, et teda päris olümposlastega samale pulgale tõsta. Seda sama arvas ka riigi teaduspreemiate komisjon, pärjates teda Eesti Teaduspreemia laureaadi tiitliga, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis.

Loe edasi...
Hubble’i teleskoop toob selgust spiraalgalaktikate päritolusse
08.veebruar 10  

François Hammeri juhitud Euroopa astronoomide töörühm näitas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt läbi täieliku galaktikatüüpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) vaatlusest ning 148 kauget galaktikat GOODS (Great Observatories Origins Deep Survey) uuringust, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis Füüsika.ee.

Loe edasi...
Eestimaa Looduse Fondil valmis ülevaade metsakuivenduse keskkonnamõjust
22.detsember 09  

Eestimaa Looduse Fondil (ELF) valmis metsakuivendamise mõju looduskeskkonnale koondav raamat. Raamat võtab kokku tänased teadmised metsakuivendusega kaasnevatest muutustest meie looduskeskkonnas. Eestimaa Looduse Fond loodab, et see loob senisest ühtsema aluse kuivendusega seonduvate keskkonnamõjude käsitlemiseks nii metsamajandajate, keskkonnaametnike, projekteerijate kui keskkonnamõjude hindajate jaoks.

Loe edasi...
Jon Cartwright: Teadusembargod
07.detsember 09  
Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
Loe edasi...
Robert P. Crease: Elu piirialal
23.november 09  
Traditsiooniliselt peetakse füüsikat teadusharuks, mille kõrgeimaks eesmärgiks on mõista, millest mateeria koosneb ning millised jõud neid osiseid koos hoiavad. Robert P Crease’i sõnul on reaalsus aga kordi keerulisem, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
Loe edasi...
Savine suvi Rosmal, täiesti vabatahtlik
18.november 09  

15 tonni savikrohvipulbrit, sadu liitreid vett, kümneid rulle roomatti, 20 000 kinnitusklambrit, 91 pakki kohupiima… – kõik see ja palju rohkem läks sel suvel vabatahtlikult seina. Niisugune lugu juhtus Põlva lähedal Rosmal, waldorflasteaia Täheke teise korruse renoveerimise käigus, kus savise suve veetis kokku üle 30 pere. Käe sai valgeks, õigemini saviseks suur hulk vabatahtlikke lähedalt ja kaugemalt.
Loe edasi...
Arvi Freiberg: Kõige tätsam energeetika
18.november 09  
Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
Loe edasi...
Helen Quinn: Mis on teadus?
12.november 09  
Kõneldes teadusest mitteteadlastele, näiteks õpilastele või avalikkuse ees laiemalt, kipuvad teadlased eeldama, et nende arusaam teadusest langeb kokku kuulajate omaga, ometi olen kogenud, et see ei pruugi nii olla. Väljendudes võimalikult lihtsalt – teadlased mõistavad teadust nii protsessina, mille käigus uuritakse looduse käitumist ja omadusi kui ka teadmiste koguna, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Samas näib, et enamik inimesi mõtleb teadusest ja teadlasest kui ühest vääramatult autoriteetsest infoallikast teiste analoogsete allikate seas, mis aitab maailma paremini mõista või paremini toime tulla, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
Loe edasi...
Põlevkivituhk - müüdid ja tegelikkus
22.oktoober 09  
Täpselt 16 aastat tagasi sain magistrikraadi Manchesteri Ülikoolist magistritöö eest ’Eesti soojuselektrijaamade põlevkivituhk – selle ladustamine ja võimalik kasutamine’. Kuna Manchesteri Ülikool on maailma ülikoolide edetabelis 26. kohal, siis ehk on kellegi arvates minu arvamusel rohkem kaalu kui Tartu Ülikooli esindajal – Tartu Ülikool on 501.-600. kohal. Lisaks omandasin doktorikraadi keemiatehnika alal Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mis on 174. kohal. Mina isiklikult erilist vahet neil ülikoolidel ei näe – kõikjal on nii fantastilisi võimalusi koos absoluutsel maailmatasemel professoritega kui ka probleeme. Ja sama ütlen näiteks Tallinna Tehnikaülikooli kohta. Aga olgu edetabelitesse uskujatel ka oma mängumaa, kirjutab Erik Puura Keskkonnaabi blogis.
Loe edasi...
Riigikohus: valitsuse õigus otsustada kaevandamislubade lubatavuse üle on põhiseadusega kooskõlas
16.oktoober 09  

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 30. septembril 2009.a. otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 seoses Koigi valla taotlusega tunnistada põhiseadusevastaseks maapõueseaduse (MaaPS) sätted, mis lubavad üldgeoloogilise uurimistöö ja uuringuloa või maavara kaevandamisloa andmist Vabariigi Valitsuse nõusolekul ka kohaliku omavalitsuse (KOV) vastuseisu korral. Riigikohus otsustas, et MaaPS vastavad sätted on põhiseadusega kooskõlas, ning jättis Koigi valla taotluse rahuldamata.

Loe edasi...
Tasuta tarkvara (2)


01.september 09  
Tasuta tarkvara ehk vabavara on tarkvaraliik, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks. Vabavara saab üldjuhul alla laadida tarkvara kodulehelt ning selle eest ei pea raha maksma. Osad tasuta programmid on mõeldud kõikidele tasuta kasutamiseks, osadest on ärilistel eesmärkidel kasutamiseks ka tasulised versioonid, sellisel juhul ei ole tasuta versiooni kasutamine ärilisel eesmärgil enam legaalne tegevus.
Loe edasi...
Rohelise Energia tarbimine sama suur kui kogu Viljandi linnal (2)


19.august 09  
Eesti Energia Rohelist Energiat ostetakse aastas 20 GWh, millega saaks rahuldada kogu Viljandi linna kodude elektrivajaduse. Iga nädalaga lisandub ligi 50 uut Rohelise Energia kasutajat.
Loe edasi...
Millega asendada hõõgpirnid? (4)


17.august 09  
Valgustusele kuluva elektrienergia vähendamiseks on Euroopa Liidus otsustatud loobuda hõõgpirnidest kõige levinuma tehisvalgusallikana. Populaarseimaks alternatiiviks  on praegu kompaktluminofoor-, ehk säästupirnid, kuid veelgi vähem elektrienergiat tarbivad valgusdiood-, ehk LED-valgustid, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.
Loe edasi...
Erinevad materjalid kulutavad erinevalt energiat (1)


13.august 09  
Me elame tänapäeval suuresti asjade maailmas. Me oleme harjunud hinna ja väärtuse üle mõtlema läbi rahalise prisma. Teenused ja asjad on meile sedavõrd kättesaadavad, et me ei mõtle nende päritolu ja tegeliku väärtuse üle. Toote hind on sõltuv materjali maksumusest, mis omakorda on sõltuv materjali tootmiseks kulunud energiast.
Loe edasi...
Soojuspumpade kasutamine korruselamute kütmiseks - poolt ja vastu
11.august 09  
Järjest kallinev tsentraalne soojus on suunanud paljusid korteriühistuid otsima alternatiivseid lahendusi tagamaks kortermajas soojust. Kehtib reegel - mida väiksem on tsentraalkatlamaja, seda kallim on tema poolt toodetud soojusenergia. Selle põhjuseks lisaks muule ka soojustrasside suured soojuskaod ning uute trasside ehitamine vajalikes pikkustes tõstaks oluliselt niigi kõrget soojusenergia hinda.
Loe edasi...
Ilmaennustusel tuginev hoonete kütmine säästab energiat ja on keskkonnasõbralik
21.juuli 09  
Tänapäeval kõige laiemalt levinud välistemperatuuri hetkeväärtusel põhinev hoonete kütmine on saanud olulise tehnilise täiustuse. Senisest efektiivsema energiakasutuse tagab professionaalse ilmaennustuse järgi kütmine.
Loe edasi...
Miks käituvad klaaskuulikesed sarnaselt vedelikega?
10.juuli 09  
Kui veekraani aeglaselt lahti keerata, hakkab see kõigepealt tilkuma. Igapäevaelust oleme sellega nii harjunud, et ehk pole tulnud pähegi küsida, miks ei võiks vesi kohe imepeenikest juga moodustada ja mis määrab tilkade suuruse. Põhjus pole sugugi ilmne ja seisneb pindpinevusjõu ja veepinnal vältimatult leiduvate ebatasasuste koostoimes, teatas Eesti Füüsika Portaal fyysika.ee.
Loe edasi...
Saksamaa ökolinn Freiburg
01.juuli 09  

Saksamaal Freiburgis asub päikeseküla, kus kohalikud elavad värviküllastes majades, mis toodavad energiat keskmiselt kolm korda rohkem, kui nende elanikud vajavad. Tänu sellele on majaomanikest  saanud “öko-ettevõtjad”, kes müüvad enda kodude toodetud elektrit tagasi rahvuslikule elektrivõrgule. Tulu elektrimüügist ulatub tuhandete eurode eest aastas.

Loe edasi...
Uus energiasäästu tarkvara: Microsoft Hohm
30.juuni 09  
Microsoft avalikustas 24. juunil uue energiavoogude juhtimisele suunatud reaalajas toimiva Hohm tarkvara beta versiooni. Kuigi projektist on ettevõttes räägitud viimasel kahel aastal koodnimetuse all Niagara, avalikustati selle toimimismudel alles mõned päevad tagasi Microsofti tootearendusjuhi Troy Batterberry pressikonverentsil.
Loe edasi...
Michael Nielsen: Avatud Teadus
22.juuni 09  

Internetipõhiseid suhtlusvõrgustikke ja andmebaase on tohutul hulgal, kuid miks enamik teadlasi seal pakutavaid võimalusi nii harva kasutavad? Järgnevas artiklis selgitab Michael Nielsen, kuidas senist internetipõhise koostöö kultuuri tõhusamaks muuta, kirjutab Eesti Füüsika Portaal.

Loe edasi...
Energia ja tehnoloogia Otsi antud rubriigist

Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!

Kas teie annate lindudele süüa?