Paljud isad ja emad unistavad, et äsja käima õppinud laps loeks juba soravalt, kirjutaks ning arvutaks kahekohaliste arvudega. Kas aga need saavutused on ikka nii ohutud?

Olgem ausad, maailmas on väga suur hulk inimesi, kes ei ole nii õnnelikud, kui nad olla võiksid. Eestlased ei ole selles osas mingi erandid. Me oleme töökad, koguni nii töökad, et juhtisime 2007.aastal Euroopa töötundide edetabelit. Võrreldes prantslastega, kes töötavad aastas 1568 tundi, töötavad eestlased 214 tundi rohkem, juhtides edetabelit 1872 töötunniga. Oma töökuse juures oleme me aga Euroopa ja maailma üks õnnetumaid rahvaid. 2006.aastal tegi The New Economics Foundation nimekirja õnnelike ja õnnetute kodanikega riikidest ning Eesti saavutas selles edetabelis tagantpoolt viiendal koha. Bioneer räägibki täna õnnelik olemise võimalikkusest.

Võib julgelt väita, et valdav enamus inimesi teab, mida teha ja ainult väga vähesed teevad seda, mida nad teavad. Inimesed võivad pikalt rääkida sellest, mis on vajalik, kasulik ja nende meelest õige viis toimimiseks. Samas, kui jõuab kätte olukord, kus asi tuleb ära teha, juhtub sageli, et "ära tegemist" lihtsalt ei toimu.

Oktoobri neljas nädal on üle maailma kuulutatud luuhõrenemise ehk osteoporoosi vastu võitlemise nädalaks. Ka meil Eestis diagnoositakse luude hõrenemist aina rohkem. Sageli avastatakse see alles esimese luumurru tekkimisel, ometi põeb meil osteoporoosi üle 90 000 naise.

Kaua sa ikka kirud, et millal ükskord võtta oma elus ette muutused ning teha kannapööre? Praegusel aasta lõpu ajal on sul selleks hea võimalus ja aeg, et alustada uut aastat uue hooga. Olgu selleks siis mõnest pahest loobumine, mehe mahajätmine, dieedi alustamine või oma õnnevalemi otsimine.

Viis, kuidas me kõnnime tänaval, istume töö juures või seisame poejärjekorras, võib meeleseisundi kohta palju rääkida. Kui tunneme ennast närvilise või tüdinuna ja meid vaevab emotsionaalne ebamugavus, hakkavad pingetest tekkinud ilmingud kehakeele abil edastama hoiatavat sõnumit.

Kui tihti me mõtleme selle peale, mis toimub meie veresoontes? Mitte liiga tihti. Samuti selle peale, miks meie nahk teeb teatud vigureid ja läheb aeg-ajalt kas rasuseks või kuivaks? Eks see sõltub palju ka meie keha tüübist, veregrupist ja paljudest muudest teguritest, kuid on oluline mõista, et naha kuivus, nõrgad ning katkevad juuksed ning halb enesetunne ning depressioon ei ole mitte välised, vaid sisemised nähtused.

Maailm on täis erinevaid ellusuhtumisi, religioone ja arusaamu. Rimo Lõiv rääkis Bioneerile budismist.

Sinu oma magamistuba, tuttav lilleline voodipesu, laps kõrvaltoas magamas ja mees, kes ennast sinu abil rahuldab. Nägu patja surutud, pisarad voolamas, ootad, et see õudus läbi saaks, mis pole ei esimene ega viimane kord. Ka selline võib olla vägistamine. Ei mingit pimedat kõrvaltänavat või hämarat metsateed, kus ohvri valib tundmatu meesterahvas.

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev - 14.10. Kolletamispäev on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid päevi ja soojendab südameid.

Kodusolemine on üks igavesti tore asi. Saab toimetada oma asjadega ja vaikselt nokitseda. Päeva lõpuks on iseendaga nii põnev, et välja ei tahakski minna. Ka iseenda seest.

Kas oled ikka kindel, et diagnoos, mille said ja mis sind korralikult ära hirmutas, on üleüldse olemas? Allpool on toodud kahtlaste haiguste edetabel ning vahendid nende „raviks”. Kontrolli, ega sinagi ole üks selline patsient.

„Kui kasvatamatu jõmpsikas!” kuuled naabrinaise suust oma poja kohta. „Teie tütar on lasteaia kõige aeglasem laps!” kurdab kasvataja. Kas tasub last otsekohe kaitsma asuda või tuleks käituda veidi paindlikumalt?

Mida rohkem sa mõtled, seda kasulikum see on! Väsita oma ajusid, siis paraneb ka mälu. On inimesi, kes saavad turgutust muusikast: veri hakkab kiiremini liikuma, energiavahetus paraneb ja ajutegevus hoogustub. Teised jälle saavad elamusi raamatuid lugedes või kunstimuuseumi külastades. Sinu ajule meeldivad kõik uued kogemused ja väikesed seiklused. Õppimine on alati hea (kasulik) ja inimese võime õppida vältab kogu elu.

Enamikul inimestest on võimekam parem käsi, väiksemal osal (10–11%) vasak käsi. Senini puudub tõestus, et vasakukäelised erinevad paremakäelistest hariduslike erivajaduste või IQ poolest. Vasakukäelisus ei ole vaimse arengu takistuseks ja mitte kõik vasakukäelised ei koge raskusi. Selles valdkonnas on mitmeid vastuseta küsimusi ning aines annab teadlastele veel palju uurimismaterjali põhjuste väljaselgitamiseks.

Manage endale silme ette pilt jutlevast seltskonnast, kus keset keskustelu konutab kodanik, kes püüab meeleheitlikult leida vestlusest midagi, millest ta aru saaks või veel enam – kaasa oskaks rääkida. Aga midagi sellist lihtsalt ei meenu... Vot, just sellisest konutava kodaniku rollist olen mina ennast üha sagedamini ja sagedamini leidma hakanud.

Kas on inimest, kes pole kunagi elus solvunud? Vist mitte. Solvutakse isegi mitu korda päevas. See rikub nii enda kui sinuga koos olevate inimeste meeleolu. Aga ehk polnud kuuldud jutt üldse solvamisena mõeldudki? Solvumisest ülesaamisest räägib E.G.U. Erapraksise arst- psühhoterapeut Veronika Elmet.

Kultuurist olenemata on rasedust aegade algusest peetud kõige olulisemaks perioodiks naise elus. Et aga inimkond on kirjumast kirjum, on arusaamad lapseootusest igal ühiskonnal olnud isemoodi, nagu ka tulevaste isade ümberkäimine naise rasedusega, mis näib kaasaegses mõistes kultuuriti kummaline või suisa naljakaski.

Teadlased on sügavalt veendunud, et trepist käimine lifti asemel on üks kõige lihtsamaid ning odavamaid võimalusi oma tervist ja füüsilist vormi hoida. Ajakadu on minimaalne, rahakadu null, kuid tulemus võrdne moodsaimas spordiklubis saavutatuga.