neljapäev 24. aprill

wiseman interactive oü

rmk
kik
Kysk



Kuidas ravida internetisõltuvust?

Ardo Reinsalu, ajajuhtimise ekspert

01.juuli 11, reede Saada sõbrale Prindi artikkel
Kuidas ravida internetisõltuvust?
Foto: Wikipedia

Internetiajastu on endaga kaasa toonud uue pahe – internetisõltuvuse. See võib tähendada pidevat suhtlemist oma sõpradega, artiklite ülemäärast kommenteerimist, youtube-i videotele aja kulutamist või lihtsalt internetiavarustes surfamist. Lisaks suurele ajaröövlile on näidatud, et internetisõltuvus tekitab stressi ja kannatavad kõik muud eluvaldkonnad.

Kuidas internetisõltuvust hinnata? Ehkki veebist leiab erinevaid teste, saab endale esitada järgmisi kontrollküsimusi:

  • Kas veedad arvutis suheldes rohkem aega kui inimestega suheldes?
  • Kas lükkad mingeid tegevusi edasi (trenn, koristamine, abikaasaga suhtlemine) tingimusega, et „käin enne uudiseid kontrolllimas“?
  • Kui keegi küsib sinult arvuti kasutamisele kuluvat aega, kas ütled pigem tegelikkusest väiksema numbri?
  • Kui oled sunnitud ilma internetiühenduseta hakkama saama, kas tunned ennast ebakindlalt, rohkem stressis, oled ärritunum?
  • Kas kasutad arvutit ööune arvelt?

Need on kõigest mõned olulisemad ohumärgid, millele võiks lisada küsimuse – kas sa tunned, et ilma interneti vahendusel tarbitava infoga on su elu vähem kvaliteetne? Kui jah, siis ehk on tegemist internetisõltuvusega? Igatahes… kas soovist vältida sõltuvust või lihtsalt leida endale juurde aega suvist ilma nautida, on mõistlik kasutada järgmisi näpunäiteid.

Sea endale selged reeglid, et millal sa kasutad arvutit ja millal mitte. Näiteks ei kasuta arvutit vahemikus 17-21 ja samuti mitte peale kl 22, ning hoiad sellest reeglist kümne küünega kinni. Ei ole mingeid „erandeid“ ega „kriisiolukordi“, mis lubavad reegli rikkumist. Kui aga reeglit paigas ei ole, on selle täitmist või mittetäitmist väga raske jälgida.

Sea reeglid suhtlusportaalide ja Youtube-i jaoks. Suhtlema peab ja infoga kursis olemine on vajalik, aga seda kõike ei pea tegema kogu aeg. Üks hea nipp on mitte kasutada automaatset sisselogimise funktsiooni. See tähendab, et iga kord pead suhtlusvõrgustiku kasutamiseks sinna eraldi sisse logima. Eraldi logimine on keerulisem ja saad endale öelda, et „Nüüd ma login Facebooki ja loen uudiseid pool tundi. Seejärel login välja.“ Selline tegevuskava hoiab sind uudistega kursis, aga ei tekita tunnet iga viie minuti tagant kontrollida, et „äkki on laekunud midagi põnevat“.

Kasuta internetis surfamisel „äratuskella“ – nimelt on võimalik kasutada spetsiaalset tarkvara, mis tuletab etteantud aja möödumisel ennast meelde. Näiteks saad seada internetis surfamisele meeldetuletuse 20-ks minutiks ja nii ei lähe endale seatud piirangud „kogemata“ üle aja. Nii nagu ilma äratuskellata on hommikul keeruline ärgata, on ka internetis põnevat infot tarbides keerukam endale seatud ajapiirangutest kinni pidada. Üks tasuta tarkvara on näiteks Focus Booster (www.focusboosterapp.com). Samuti võimaldab Google Chrome brauser seada endale sotsiaalvõrgustiku kättesaadavuse piiranguid ning sama teeb Macile mõeldud tarkvara Anti Social (anti-social.cc).

Ning kõige olulisem – pea arvestust internetis veedetud aja üle! Tavaliselt hindavad inimesed oma internetis veedetud aega tegelikust tunduvalt väiksemaks ja on üllatunud kui keegi suudab vastupidist tõestada. Mõtle järgi, et mitu korda sa viimase nädala jooksul olid arvutis peale kella üheksat õhtul? Vaata oma brauseri ajaloo aknast, et milliseid veebilehti sa eile külastasid. Või kasuta ManicTime programmi (www.manictime.com) saamaks täpset ülevaadet oma arvuti kasutamise ajast ja sisust.






Bioneer soovitab:


Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!