Pärimusmuusika: liigub, loob ja lehvitab
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Kui vana peab üks muusikapala olema, et ta liigituks pärimusmuusikaks? Millal muutuvad malevalaulud pärimusmuusikaks?
Kõige mõistlikum seletus tundub, et pärimusmuusika on eelnevate põlvede poolt meile pärandatud muusika, mille kuulamine ja millega tegelemine annab kindlustunde. Näitab meile meie juuri ning toestab jalgealust. Isegi, kui oleme võimetud haarama juba kadunud aja järgi, annab pärimusmuusika meile võimaluse aimdusteks, kuidas olid asjad „siis”.
Pärimusmuusika olemus on midagi väga individuaalset ja samas universaalset. See on kirjeldamatu „miski”, mis meid eelnevate põlvedega seob ja mida saab endas tunnetada iga inimene. Kelle jaoks on see rõõmu ja toe allikas, kelle jaoks uurimis- või mõtlemisaines, kelle jaoks jala tatsuma panija. Üks on aga kindel. Purki pärimusmuusikat püüda ei saa, sedavõrd liikuv, loov ja lehvitav on tema olemus.
Eestis tegeleb pärimusmuusika propageerimise ja levitamisega MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus. Viljandi lossimägedes tegutsevas Pärimusmuusika Aidas toimub aastaringne kontserttegevus, huvilisi ootab vabahariduskool August Pulsti õpistu ning pärimusmuusika teabekogu.
Loe lisaks: www.folk.ee
11.01. Haridus- ja teadusminister kinnitas sihtfinantseeritavad teadusteemad 2011. aastaks
16.07. Viljandis folgitakse sel aastal rohelisemalt
18.01. Zürichis analüüsitakse Euroopa teaduse konkurentsivõimet
10.09. Hooaja avapidu toob pärimusmuusika esimese lipulaeva meeskonna taas kokku
20.05. Pärimusmuusika Aida hooaja lõppkontsert toimub live-maalimise saatel
30.03. Viljandis avati pärimusmuusika teabekogu
22.01. Tuntud inuiti lauljatar tuleb Eestisse esinema
25.11. Göran Månsson toob Eestisse folk-fusion muusika
21.11. Rapla Kultuurikeskuses on tulemas suur pärimusmuusika päev
















