teisipäev 02. september

wiseman interactive oü


kik
Kysk

Üleminekuiga

Autor: 50PLUSS

12.juuni 09, reede Saada sõbrale Prindi artikkel
Üleminekuiga

Nimetust üleminekuiga ehk klimakteerium kasutatakse tavaliselt kirjeldamaks neid aastaid naise elus, kus meie organism on astumas ovulatsioonide ja menstruatsioonidega tsüklilisest perioodist tsüklitusse perioodi.

Mõnikord nimetatakse üleminekuiga ka naise kolmanda ea alguseks. Esimene iga oleks sel juhul lapseaastad enne puberteeti, teine tsükliline ning viljakas periood ja kolmas mittetsükliline ning viljatu periood. Selles, kui mitu aastat üleminekuiga kestab, ei valitse uurijate seas üksmeelt. Arvestatakse 5-10 aastaga, mõni aga väidab, et üleminekuperiood enne ja pärast viimast menstruatsiooni kestab kokku 20 aastat. Kuid suured muutused toimuvad hormoonide tootmises paar aastat enne je pärast viimast menstruatsiooni (menopaus).

Üleminekuea algus on individuaalne, kuid nii nagu esimene menstruatsioongi tekib naisel sageli samas vanuses oma emaga, võid seda arvestada ka üleminekuikka jõudmise puhul. Lääne maailmas peetakse menopausi tekkimise keskmiseks vanuseks 50. eluaastaid, mis tähendab, et mõnedel vähestel algab üleminekuiga umbes 40. ja teistel, samuti vähestel, alles 50. eluaastate lõpus.

Arstiteadus – ja mitte vähem meditsiinitööstus - on muutnud üleminekuea äärmiselt haiguslikuks. Naisekeha loomulikke muudatusi nimetatakse, „üleminekuea sümptomiteks", just nagu räägitakse haigusest. Mõni arst seostab kõike naise kehas ja elus neil aastatel toimuvat hormonaalsete muutustega, mida tuleks ravida. Varem arvati, et kõiki naisi peaks neid üleminekueas tabavast "haigusest" ravima hormoonidega.

Hormoonravi / hormoonpreparaadid toimivad leevendavalt vaid kuumalainete, ilmselt ka tupe ja kusiti kuivuse puhul ning hoiavad ära või lükkavad edasi luupehmenemise, kuid ei kaota siiski teisi vaegusi. Mõnda naist vaevavad üleminekuea-muutused niivõrd, et otsustavad tarvitama hakata hormoonpreparaate, kuid vajadust selleks pole kaugeltki mitte kõigil. Suuremal osal naistel on üleminekueas vähe probleeme.

Üleminekuea märgid

Muutused hormoonide tootmises toimuvad aeglasert, peaaegu märkamatult mitme aasta kestel. Esimesed tuntavad märgid on reeglina muutused menstruaalmustris ja/või kuumalained ning võib-olla ka tupe kuivus.

Muutused menstruatsioonis

Mõne naise jaoks on üks esimesi märke, mis viitab üleminekuea algusele, menstruatsioonide muutumine ebareeglipäraseks. Ebareeglipärasus on seotud asjaoluga, et munasarjades pole enam järel ühtegi folliikulit. Nii võib naisel ette tulla pikki perioode, mil tal ei teki ovulatsiooni ega menstruatsiooni.

Teiselt poolt võivad tekkida täiesti reeglipäratud ja tugevad ning teinekord ka pikka aega kestvad (14-21 päeva) napid, kerged vereereeritused. Ja ühel päeval voolab menstruaalveri emakast välja viimast korda. Millal see juhtub, on võimatu ette ennustada ja ka sellest, et tegemist on just viimasega, võid kindel olla alles pärast ühe menstruatsioonideta aasta. Viimast menstruatsiooni nimetatakse menopausiks. Ka rasestuda võid sa ebareeglipäraste vereerituste perioodil, nii et jätka kontratseptsiooniga.

Ära unusta, et ärajäänud menstruatsioon võib tähendada raseduse algust. Alles siis, kui vereeritusi pole olnud terve aasta, võid kindel olla, et ovulatsioone enam ei teki.

Üleminekueas ja eriti pärast seda suureneb naistel risk haigestuda emakavähki. Seepärast on tähtis, et oleksid oma vereeritusmustri ja toimuvate muutuste suhtes tähelepanelik. Vähimagi põhjuse korral rahutuseks lase ennast läbi vaadata.

Läbivaatus seisneb sageli vaid emaka limaskesta väljakraapimises, kus samaaegselt võetakse ka emaka limaskesta proove. Emaka limaskesta väljakraapimine on niihästi läbivaatus kui ka ravi ja võib muuta vereerituse reeglipärasemaks. Kuid mõnel naisel vältab protseduuri mõju vaid 3-4 kuud.

Sulle võidakse pakkuda ka hormoonpreparaate, mis võivad reguleerida vereeritushäireid.

Kuumalained

Mõnel naisel tekivad kuumalained juba enne muutusi nende vereeritusmustris, teisel aga alles verejooksude lõppedes. Kuumalained ei pruugi tekkida kõigil naistel, samuti on erinev nende koormavus. Vähestele toob see kaasa suuri vaegusi. Umbes 80%o naistest tunnevad kuumalaineid, kuid vaid 15%-I on need tõeliselt piinavad.

"Tavaline" kuumahoog kestab ühest minutist viie minutini, saades alguse rinnust, levib see ülespoole ja käteni. Naine võib kuumalainet tajuda tugeva higilaine või õhetusena. Vahel toob kuumalaine kaasa südamekloppimist, pulsi kiirenemist, naha kihelemist ja külmavärinaid. Pehmet kuumahoogu võib kogeda soojalainena vaid vähese higiga ülahuulel, mis naisi nende tegemistes tavaliselt ei häiri. Ägedat kuumalainet esineb vähestel. Äge kuumalaine toob kehasse rohkelt soojust ja higi, kutsub esile iiveldust ning mõnikord ka hingamisraskusi. See võib olla väga ebameeldiv, väldates umbes 10 minutit. Kuumalaine tagajärjel on rõivad või voodiriided reeglina higist läbi imbunud.

Mõnel naisel tekivad tülikad kuumalained päeva ajal, kuid öösiti saavad nad see-eest rahulikult magada, samas kui teisi piinavad kuumaiained öösiti. Kuumalainete arv ühe päeva jooksul võib varieeruda mitte ühestki viiekümneni. Keskmiselt kestab kuumalainete periood 5-6 aastat.

Mõned peavad kuumalainete juures kõige häirivamaks seda, et keha on silmanähtavalt kontrolli alt väljas. Töökeskkonnas on normiks keha eksimatus ja et ,,asjade üle on kontroll". Kehalised reaktsioonid pole tervitatavad ning neid tuleb tagasi hoida. Viimastel aastatel on paljud naised keeldunud ennast selliste normide alla painutamast ja näidanud, et kuumalained ei tähenda seda, nagu ei suudaks nad sel aial töötada või mõtelda. Rääkides ümbritsevatele häbenemata sind haaranud kuumahoost, aitad kaasa lõhkumaks üleminekuea ümber tekkinud müüte, ja tunned ennast samal ajal ka ise paremini.

Mõned nõuanded:

-pane tähele, millal ja kuidas kuumalained tekivad; mida paremini sa ennast ja oma reaktsioone tunned, seda kergemini saad nendega hakkama;
- räägi perekonnale ja kolleegidele sellest, mis toimub;
- kanna puuvillaseid vabalt istuvaid rõivaid, soovitavalt mitmes kihis üksteise
peal. Nii on pealmist kihti kerge seljast ära võtta ning soojusel ja higil kergem aurustuda;
- väldi tehiskiudu, mis hoiab soojust kinni ega suuda higi endasse imada;
-joo jahedaid jooke, ja pea meeles, et tee, koha, karastusjoogid, alkohol võivad esile kutsuda kuumalaineid;
- tugevasti vürtsitatud söök ja tugevad söögikorrad toovad juba iseenesest kehasse soojust;
- kui võimalik, hoia temperatuuri ruumis, kus sa elad või töötad paari kraadi võrra  madalam kui tavaliselt;
- mõni naine on täheldanud, et stress võib suurendada kuumalainete intensiivsust.

Sellest, miks kuumalained tekivad, teatakse vähe. Siiski peetakse seda mõningate hormonaalsete muutuste tagajärjeks, millele on iseloomulik östrogeeni sisalduse äkiline langus ja hüpofüüsihormooni LH (luteiniseeriva hormooni) tõus veres. Seetõttu saab kuumalaineid tavaliselt pidurdada või täiesti vältida östrogeeni sisaldavate hormoonpreparaatidega.

Muutused tupes

Inimese vananedes muutuvad keha limaskestad kuivemaks. See käib nii tupe, kusiti, silmade kui ka suu limaskesta kohta.

Mõni naine kogeb, kuidas tupe limaskest kuiveneb ja muutub õrnemaks, tekib sügelemist ja kipitust. Limaskesta kuivenemine näib olevat seotud sugulise aktiivsusega: mida aktiivsem suguelu, seda väiksem on oht limaskesta vaegusteks. Tupe kuivust saab leevendada beebiõliga. Mõnel naisel ka lokaalse östrogeenraviga ravimiküünla või kreemiga. Ravi pole siiski täiesti lokaalne, sest östrogeen võetakse vastu limaskesta poolt ja levib sealt edasi tervesse kehasse.

50pluss osteoporoosLuupehmenemine –osteomalaatsia

Luupehmenemine tähendab seda, et luud muutuvad kaltsiumi kaotuse tagajärjel hapramaks. Sellisel juhul võib luu murduda isegi tavalisel kukkumisel või löögist. Kuigi vananedes kaotavad luudest kaltsiumi nii mehed kui ka naised, on naistel luupehmenemiseks enam soodumust ja eriti peale menopausi. Luupehmenemise suuremat sagedust seostatakse sellega, et östrogeenpreparaatidega saab luupehmumist üleminekuaastatest edasi lükata…

Luude pehmenemise suurim tendents on lääneriikides, kus on levinud istuvad tegevused, ühekülgne toit, inimesed on füüsiliselt väheaktiivsed. Lisaks on oma tähendus mitmekülgsel, küllaldaselt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldaval toidul, samuti tuleks hoiduda suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Isegi kui füüsilise treeninguga alustad vanemas eas, tuleb see igal juhul kasuks.

Osteomalaatsiasse haigestudes püüa mõista, et ainult meditsiiniline ravi, näiteks hormoonravi, pole siin piisav, vaid sul tuleb oma elu seada nii, et väldiksid asjatut kukkumist. Samuti ole ettevaatlik ravimitega, mis võivad sind muuta aeglasemaks või tekitada peapööritust. Sisusta oma kodu haigusele vastavalt. Väljas pööra suuremat tähelepanu teeparandustöödele, kõnnitee kiviääristele, ülekäiguradadele jms

Allikas: Taani autorite käsiraamat „Naine, tunne oma keha”
OÜ Eesti Raamat






Bioneer soovitab:


Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!