Pipi (nimi muudetud) peab end kontrollivaks ostusõltlaseks. “Mulle meeldib otsida ja head asja võimalikult odavalt kätte saada”, sõnab ta. Üldiselt mõtleb ta alati välja, mis vaja on ja üritab poodi minnes sellest kinni pidada. Aga kui teele satub midagi, mis väga meeldib, võtab omale väikese mõtlemisaja ja ostab selle siiski ära. Iseenda rahustuseks mõtleb ja seletab endale alati lahti, MIKS tal seda ikka vaja on, et hiljem ei tekiks süümepiinu, kui kaup ostmata jääb. Pipi jaoks pole palgapäev see päev, mil kogu vaba raha ära kulutatakse. “Ma pigem panen kohe paika, kui palju läheb arveteks, siis varu, ettearvamatud asjad ja alati jätan mingi summa, mida ma võin ilma süümepiinadeta kulutada”, sõnab Pipi elutargalt. Oma nõrkuseks peab Pipi, nagu paljud naisedki, rõivaid. Sageli on raske seda leida, mida enda peas ette kujutasin, mille järele läksin. Seega, tihti juhtub, et tulen poest välja mõne muu asjaga, mida polnud plaanis osta. “Seni, kuni arved makstud ja kõik on tasakaaalus, ei näe ma šoppamises probleemi”, väidab Pipi julgelt.

Küsisime, mida arvab ohjeldamatust šoppamisest psühholoog-terapeut Lilian Reinson: “Väga levinud käitumismustriks kaasaegses lääne ühiskonnas masenduse või halva tuju leevendamiseks on minna šoppama. Sellest on saanud meelelahutus ja vaba aja tegevus. Šoppamine võib olla mõne jaoks lõbus ja teise jaoks tüütu tegevus, kuid nende jaoks, kes on sellest sõltuvuses, ei tähenda see kumbagi.

Kompulsiivne (sunduslik) šoppaja ehk ostusõltlane ostab rohkem, kui tal vaja on, ning kulutab enam raha, kui ta endale lubada võib selleks, et tunda ennast paremini. Nagu iga sõltuvuse puhul, nii leiab ka ostusõltlane peagi, et kompulsiivne ostmine tekitab märksa rohkem ebameeldivusi kui naudingut. Ta kogeb kõiki peamisi sõltuvusega seotud sümptomeid.

Kompulsiivsed ostjad usuvad, et šoppamine tekitab parema tunde. Nad ostavad sageli siis, kui tunnevad masendust, üksindust, igavust või viha. Šoppamine pakub leevendust halbadele tunnetele. Sel ajal kui nad raha kulutavad ja ostavad, tunnevad nad eufooriat, meeleolu tõusu, mis sarnaneb selle tundega, mille tekitavad narkootikumid. Ostma lähevad nad sageli ettekavatsematult, kontrollimatul viisil ja ostavad asju, mida ei vaja ning kulutavad rohkem, kui peaksid. Seejärel tunnevad nad häbi, masendust ja süütunnet, mida õnnestub alla suruda vaid lühikest aega. Meeleolu tõstmiseks tuleb aga minna taas šoppama. Sel viisi kujuneb suletud ring, mis kõneleb sõltuvusest. Valdav enamus ostusõltlastest, erinevate allikate andmetel kuni 98% , on naised.