Supermari mustsõstar

30.juuli 09, neljapäev Saada sõbrale

Sõbra e-mail: *
Sinu nimi:
Sinu e-mail:*
Teade:

Prindi artikkel

Vanaema mustsõstramoos on kindlasti paljudele juba lapsepõlvest tuttav gripiravim. Uuringud näitavad, et mustsõstar on ka hea südameravim. 

Seda suurepärast marja saab lisaks moosile kasutada näiteks mehuna, želeena, liköörides ja mahlades. Koduses majapidamises säilivad mustsõstra omadused kõige paremini sügavkülmas.

Mustsõstralehti kasutatakse sealhulgas salatite maitsestamiseks, kurkide konserveerimisel ja erinevate jookide valmistamisel.

Mida sisaldab?

Mustsõstar sisaldab rohkelt C- ja E-vitamiini, flavonoide, taimseid steroole, kiudaineid ja organismile vajalikke rasvhappeid. Mustsõstras sisalduvad ained  kaitsevad rakke oksüdeerumise eest.

Mustsõstraseemnetest pressitud õlis on ideaalne omega-3 ja omega-6  rasvhapete suhe.

Mille vastu aitab?

Mustsõstraid on traditsiooniliselt kasutatud moosina külmetushaiguste raviks. Mustsõstralehtedest keedetud tee leevendab näiteks palaviku ja reuma sümptomeid. Mustsõstrateed on kasutatud ka kehast vedeliku väljaviimiseks ja neerude tööd parandava ning kõrget vererõhku alandava vahendina.

Uuringute põhjal on kindlaks tehtud, et mustsõstraseemneõlis on ained, mis alandavad kahjuliku kolesterooli taset organismis ja seega mõjuvad soodsalt südame ja veresoonte tervisele. Mõnede uuringute kohaselt parandab mustsõstar ka vereloomet.

Mustsõstraseemneõli rasvhapete koostis on hea nahale ja limaskestade, see võib leevendada näiteks atoopilist nahalöövet.

Jaapanis tehtud uuringu kohaselt tugevdab mustsõstar immuunsüsteemi. Veel on leitud, et see kaitseb soolestikku kahjulike bakterite nagu näiteks salmonelloos, kolibakterite ja stafülokokkide eest.