Raamat „Silmitsi maailma kriisiga” sisaldab valikut vestlustest, milles Krishnamurti räägib, kuidas elada ja toimida rahututel ning heitlikel aegadel. Tema sõnum isiklikust vastutusest ja maailmaga lävimise tähtsusest on esitatud apoliitiliselt ega ole sektantlik. Otsekohese ja kokkuvõttes elujaatavana leiab „Silmitsi maailma kriisiga” vastukaja tänases lugejas, kes otsib uusi teid, et mõista keerulisi aegu ja leida nendes lootust.

Krishnamurti ütleb: „Peaksime uurima, mis on kannatus ja miks on inimesed iidsetest aegadest peale kannatanud. Nad on siin jumala maal teinud kõik, et kannatustest pääseda, mitte ainult füüsilistest kannatustest, vaid mis palju tähtsam: psüühilistest kannatustest. Ja hoolimata kõikidest religioonidest, eriti kristlusest, mis kummardab kannatusi, ja muid pääseteid pakkuvatest religioonidest, ei ole inimene kunagi seda probleemi suutnud lahendada. Nad taluvad, kannatavad, sandistuvad, valavad pisaraid, muutuvad psühhopaatideks. Ja kannatamine erineval moel on omane meile kõigile. Me kas nutame, hoiame selle enda teada ja elame edasi või muutub koorem liiga raskeks. Miljonid inimesed on pisaraid valanud sõjahulluse, julmuse, relvastumise pärast, samal ajal kui miljonid nälgivad. Ma ei pea üksikasjadesse laskuma, kõik on niigi selge.

- - - Nüüd küsime, kas sõjal või pigem kannatusel on lõppu. Sest kuni me lahkneme perekondadeks, kogukondadeks, huvirühmadeks, rahvusteks, religioonideks ja nii edasi, tekitab selline jagunemine alati ja lakkamatult konflikti. Sina ja mina. Meie ja nemad. Sellist mängu oleme kogu aeg mänginud. Algselt oli see kitsapiiriline, hõimkondlik, nüüd on globaalne. Küsime endalt, kas kurbusel on lõppu. Küsige tõsimeeli. Sest seal, kus on kurbus, ei saa olla armastust. Võib olla suuremeelsust, osavõtlikkust, kaastunnet, sallivust, empaatiat, kuid see kõik ei ole armastus. Armastus võib kõike seda sisaldada, kuid osad ei moodusta siin tervikut. Võite ühendada kaastunde, empaatia, lahkuse, suuremeelsuse, sõpruse, kuid see pole armastus.“ - - -

- - - Osavõtlikkus ja armastus ei eksisteeri eraldi, need on üks. Kas me oskame nii elada, nende mõlemaga? Mitte aeg-ajalt, ­juhuslikel hetkil, kui istume diivanil või jalutame metsas ja tajume sähvatust, aimdust, lõhna, mis tundub hetkeks ümber kujundavat kogu meie eksistentsi. Kas suudame iga päev selle tundega, selle lõhnaga elada? Sest seesuguses osavõtlikkuses on oma tarkus. Mitte mehe tarkus, kes käib Indias või Aafrikas misjonäri­tööd tegemas või lootuse kaotanud vaeseid abistamas – see ei ole armastus. Kus on armastus, seal on absoluutne vabadus, mis pole vabadus teha, mis aga pähe tuleb, vabadus end maksma panna, teiste usku pöörata ja muu säärane rumalus. - - -

Jiddu Krishnamurti (1895–1986) oli ainulaadne ja pöördeline vaimne õpetaja, kes reisis kogu maailmas ning pidas loenguid kuni oma surmani 90 aasta vanuses. Tema vestlused ja kirjatööd on säilinud enam kui 70 raamatus.

Loe lisa: http://www.pilgrimbooks.ee

_____________________________

Kirjastus Pilgrim: Jiddu Krishnamurti "Silmitsi maailma kriisiga" - 137x207mm, 240 lk, pehme köide. Tõlkinud Oleg Kangur, Lauri Liiders ja Aune Suitsmart