Terviseameti poolt möödunud õppeaastal läbiviidud sihtuuringust selgus, et suurem osa väikestest koolijütsidest läheb iga päev kooli ranitsaga, mis on oma kaalult oluliselt raskem kui vastavale eale lubatud. 

Kuni kolmanda klassi lapse koolikoti raskuseks võib olla maksimaalselt kolm kilogrammi, neljanda klassi õpilase koolikott koos sisuga võib kaaluda poole kilo võrra enam. Tegelikult kaalusid kuni kolm kilo vaid 28% uuringu käigus kaalutud 1300-st ranitsast. Rohkem kui nelja kiloseid kotte veavad endaga kaasas aga  30 protsenti 1. – 4. klassi õpilastest.  

Vaid alla 20 protsendi lapsevanematest kinnitasid, et nad vaatavad igapäevaselt üle, mida laps koolis kaasas kannab. Kaalumisel selgus, et kõige enam mõjutab koolikoti raskust kehalise kasvatuse tunniks kaasa võetav varustus. Samavõrra või enamgi tõstsid koolikottide kaalu sinna peidetud mänguasjad ja veepudelid. Mittevajalike asjade kaal ulatus mõne lapse kotis kuni kahe kiloni. Sageli oli aga koti ülekaalu põhjuseks lapse jaoks valitud liiga raske ranits ise.

Koolikoti raskusele piiri seadmine nooremas koolieas on oluline, et hoida ära lastel väära kehahoiu kujunemist ja lülisamba kõveruste fikseerumist.

Terviseameti poolt eelmisel õppeaastal läbi viidud sihtuuringu käigus kontrolliti koolikoti raskuse kõrval veel ka laste päevakava ja õppekorraldust. Uuringus osales kokku kümme kooli üle Eesti ja  üle 1000 lapsevanema, kelle lapsed õpivad 1.-4. klassis. 

Valminud uuringuga saad lähemalt tutvuda siin.