Kaasaegses koolis õpivad lapsed keskkonnateadlikkust läbi vahetu kogemuse
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Koos õpetajaga jõuavad lapsed Aseri savikarjääri, kus igaüks saab võtta kätte tüki savi ning seda uudistada ja uurida. Samal ajal õpitakse tundma savi tekkelugu, liike, tunnuseid ja leiukohti. Karjääris tajuvad lapsed sinisavi tegelikku paksust ning näevad oma silmaga savi kaevandamist.
Edasi liigutakse tellisetehasesse, kus saab näha kuidas savist saab tellis. Siin tutvustatakse savi töötlemise peamisi keemilisi ja füüsikalisi protsesse ning õpilased saavad erinevaid tellisematerjale võrrelda. Samal ajal räägib juhendaja telliste kasutusvõimalustest.
Käimas on harilik koolipäev Ida-Virumaal, mida viiakse läbi ettevõtliku õppe mudeli järgi.
Kaasaegse ettevõtliku ehk aktiivse õppe märksõnadeks ongi just peamiselt seoste loomine reaalse eluga ning isetegemise ja kaasalöömise võimalus õpilase jaoks. Keskkonnahariduse omandamisel on näiteks rõhuasetus eluslooduse ja eluta looduse seostel, inimese ja looduskeskkonna vahelistel seostel, looduse ja majandustegevuse seostel jne. Teoreetiline õppetöö klassiruumis vaheldub praktilisega välikeskkonnas ning õpetajaga koos tehakse läbi erinevad katsed ja käiakse looduses vaatamas, kuidas üks või teine protsess looduskeskkonnas toimib.
Eelpool näitena toodud koolipäev lõppeb Kõrtsialuse küla seltsimajas, kus tehakse saviga erinevaid katseid, võrreldakse kuiva- ja märja savi omadusi ning sinisavi plastilisust. Väiksemad lapsed saavad endale mälestuseks kaasa voolida väikese meene, suuremad õpilased saavad proovida ka savikrohvi tegemist. Juurde räägitakse savi kasutamise traditsioonidest Eestis.
Kokkuvõttes on koolipäev aidanud õpilaste jaoks luua huvitavate näidete ja kogemuste varal uued seosed loodus-, majandus-, sotsiaalse- ja kultuurikeskkonna vahel. Samuti on omandatud uusi teadmisi, oskusi ja kujundatud väärtushinnanguid.
Keskkonnaharidus ongi täna vast üks levinumaid ettevõtliku õppe praktikaid Eestis – avastusretked loodusesse, õues-õppe programmid, aktiiv- ja uurimuslik õpe – need on vaid mõned näited, kuidas lastele õppimine läbi seoste loomise ja kaasamise huvitavaks teha. Kuigi loodusained on ühed näitlikumad ja enim põnevaid rakendusvõimalusi pakkuvad, on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koordinaatori Kristi Ruusamäe sõnul võimalik ettevõtlikku õpet rakendada kõigis õppeainetes ning positiivsetest näidetest puudust ei tule.
Tänaseks on ettevõtlik õpe jõudnud paljudesse Ida-Viru koolidesse ning järgmise aasta riiklikesse õppekavadesse on ettevõtlikkuse õpetamine ka juba Haridusministeeriumi poolt sisse kirjutatud.
Ka hiljuti Jõhvis toimunud üleriigilise Haridusfestivali üheks läbivaks teemaks oli keskkonnahariduse tutvustamine läbi ettevõtliku õppe metoodika. Festivali üheks peakorraldajaks oli Keskkonnaamet koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga ning partneriks Entrum.
17.04. Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama
05.04. Keskkonnaharidus areneb hoogsalt
13.12. Külli Relve: õpilased igal ajal õue!
06.10. Väimelas kogunevad keskkonnahariduse jagajad
21.09. Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele
24.08. Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse infopäevadele
31.01. Keskkonnaamet koostas koolidele märgalasid tutvustava esitluse
18.01. Enam kui kolm miljonit eurot keskkonnahariduse arendamiseks
10.01. Keskkonnaamet alustas talviste õppeprogrammidega
23.07. Kümme looduskeskust saab toetust keskkonnahariduse arendamiseks












