Suureneb kasutatud patareide ära andmine müügikohtades
Aastaga on teadlikkus võimalusest müügikohas tasuta kasutatud patareisid ära anda kasvanud 14%, selgus tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ EES-Ringlus teist aastat korraldatud küsitlusest. Küsitlus uuris tarbijate harjumusi kasutatud patareidega ümber käimisel.
ETO ja OÜ Boom Productions koostöös on valminud õppefilm „Meie sõbrad pakendikud“.
Loe edasi...Eelmisel aastal koristati Keskkonnaameti organiseerimisel Eestis 20 ebaseaduslikku prügiladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Enamus selliseid kohti asusid Harju- ja Virumaal. Kokku koristati üle 325 tonni ohtlikke jäätmeid ning ligi 930 tonni tavajäätmeid, s.h. 224 tonni rehve.
2009. aastal ladestati viide Eestis tegutsevasse nõuetelevastavasse prügilasse (lisaks kuni 16. juulini ka praeguseks suletud nõuetele mittevastavatesse prügilatesse) kokku 290 000 tonni jäätmeid, millest segaolmejäätmed moodustasid 250 000 tonni. Võrdluseks 2008. aastal olid kogused vastavalt 396 000 ja 333 000 tuhat tonni.
Loe edasi...Keskkonnamet andis välja keskkonnateemalise lauamängu “ Vähendame võidu”, mille eesmärk on õpetada lastele, kuidas vältida ja vähendada jäätmete teket.
Ragn-Sells suunas 2009. aastal taaskasutusse 10% rohkem jäätmeid kui mullu – kokku ligi 37 000 tonni jäätmeid. Hüppeliselt kasvas ohtlike jäätmete taaskasutuse suunamine – 103% ehk 7805 tonnini.
Loe edasi...Lugesin täna hämminguga kahe Riigikogu liikme seisukohta senise pandipakendi süsteemi vabatahtlikuks muutmise kohta. On ütlematagi selge, et niisugune samm toob kaasa kogu süsteemi kokkuvarisemise, sest kes tootjatest või importijatest ikka vabatahtlikult lisa on nõus maksma.
Keskkonnaministeeriumi välja kuulutatud avatud riigihanke Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemiseks võitis Skanska EMV, kellega ministeerium sõlmis tööde teostamiseks lepingu. Prügila sulgemine maksab 51,2 miljonit krooni ning töid rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells rajab Tallinnasse Suur-Sõjamäele ligi 200 miljonit krooni maksva jäätmekütusetehase, mis valmib 2011. aasta kevadel. Tehase töötlusvõimsus on kahes vahetuse korral 80 000 tonni segaolmejäätmeid ning 10 000 tonni tööstus- ja ehitusjäätmeid aastas.
Klaas kui materjal on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Päikeselise ilmaga oli klaaspudeleid või klaasikilde huvitav jälgida, kuidas nad päikese käes sillerdasid. Kui ilusad need mulle paistsid! Neid tundus olevat miljoneid ja iga kild peegeldas endast ühte päikesekiirt. See kiirte mäng oli vapustav, nii ergas ja elav. Klaasikild ei märgu - vihmapiisad küll puudutavad seda, ent ei jää kunagi pidama. Klaasil on tuhat erinevat palet - kõik oleneb sellest, millise nurga või külje alt seda vaadata. Klaasikild on peaaegu igavene. Ta peab vastu kaua ja ei hävine.
Tallinna Keskkonnaameti Prügihundi jäätmeteavituskampaania raames korraldatud prügiteemalise videoklippide tegemise võistluse võitis Tallinna 21. kooli 10c klassi tiim.
Selgusid parimad prügi-teemalised videoklipid. Vaadake ja mõelge kaasa!
Eestis valitseb üldlevinud arvamus, et vanu ravimeid jääb üksikisikul järgi sedavõrd väikeses mahus, et pole patt visata need mõned tabletid, üksik kreemituub ja siirupipudel tavalisse prügikasti. Sageli soovitatakse aegunud rohud hoopis WC-potist alla lasta. Toimib põhimõte, et mis silma alt kadunud, see on ka meelest läinud. Tegelikult on aegunud ravimite puhul tegemist ohtlike jäätmetega.
Roheline eluviis on oma olemuselt tänapäeva ühiskonnas küllaltki radikaalne. Inimesed on aheldatud oma töökohtadele, sest nad peavad elatist teenima ja lõõgastuseks või enda premeerimiseks minnakse asju ostma. Globaliseerumise tõttu on riideesemed nii odavad, et neid saab kõhklematult osta. Meile ei räägita, et tegelikult on sellise odava riideeseme hind väga kõrge: nii keskkonnale, kaasinimestele kui südametunnistusele.
Keskkonnaministeerium kutsub Eesti asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema üle-euroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal, mis toimub 21.–29. novembrini mitmes Euroopa riigis eesmärgiga teavitada inimesi jäätmetekke vähendamise võimalustest.
Ülemaailmne klaasitootja O-I ärgitab õpilasi tähelepanu pöörama klaasile kui 100% taaskasutatavale materjalile ja osalema loomingulisel konkursil “Vali klaas”.
Tristram Stuart on ökoloogilist elustiili ja keskkonnakaitset harrastav britt. Ta elab koos oma naisega mõne aakri suurusel krundil, hooldab juurviljaaeda, peab mesilastarusid ning kasvatab naabri farmis allüürnikuna paari siga. Ta on üks tuhandetest kolmekümnendates eluaastates brittidest, kes on keeranud selja linnaelule ja tarbimisühiskonna ahvatlustele ning siirdunud nautima maaelu idülli. Stuartist sai tuntud persoon peale raamatu „Prügi: globaalne toiduskandaal.“ (Waste: Uncovering the Global Food Scandal) avaldamist. Saareriigi meedia haaras kinni raamatus paljastatud skandaalist ja sundis britte julmale tõele otse näkku vaatama.
Maailmas on vähe igavesti kestvaid asju, neist üks tundub olevat inimkätetööna loodud tavaline kilekott. Anneli Ohvril (JCI GO KODA) tutvustab needuse iseloomu ja kutsub üles plastikut boikoteerima. Asjade tassimiseks on ka teisi võimalusi.
Loe edasi...
Otsi antud rubriigist
