Eelmisel aastal koristati Keskkonnaameti organiseerimisel Eestis 20 ebaseaduslikku prügiladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Enamus selliseid kohti asusid Harju- ja Virumaal.  Kokku koristati üle 325 tonni ohtlikke jäätmeid ning ligi 930 tonni tavajäätmeid, s.h. 224 tonni rehve.

Reformimata riigimaale oli eraisikute ja ettvõtjate poolt veetud nii ohtlikke kui tavajäätmeid. Olme- ja ehitusprahi kõrval on metsa või karjääri harjutud peitma vanu rehve, akusid ja vaate kütusejääkidega.

„Kui piltlikult väljenduda, siis koristati ohtlikke jäätmeid kokku 30 autokoormat. Kui kõik tavajäätmed oleks pandud 240- liitristesse prügikastidesse (mis on tüüpilised eramajade prügikonteinerid), moodustunuks neist ritta asetatuna 10,5 kilomeetri pikkune prügikastikett. Kui kõik rehvid oleks olnud sõiduautorehvid, oleks neid üksteise otsa ladudes saanud üle 5,6 kilomeetri kõrguse torni,“ ütles Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Moonika Aunpuu.

Jäätmemahukad objektid olid Tallinnas Pirital, Rae vallas, Jõelähtme vallas, Sonda vallas ja Jõhvis. Kõige rohkem vanu rehve koguti Tallinnast Betooni tänavalt (160 tonni) ja Ülgase külast (30 tonni).

Kui Keskkonnaamet on jäätmed riigi vahenditega ära koristanud, siis saastaja tabamisel nõutakse koristustööde maksumus süüdlaselt „saastaja maksab“ printsiibi kohaselt sisse.

Tavajäätmete puhul on võimalik järelvalveorganitel terve aasta süütegu menetleda, kuid  kemikaalide ja naftaproduktide kui keskkonnale eriti ohtlike jäätmete koristamist ei saa jätta korraldamata, lootuses, et süüdlane siiski tabatakse ja pannakse oma tegude eest vastutama.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et nii kodune kui ettevõtte jäätmekäitlus peab olema õigesti korraldatud. Jäätmeid ei tohi viia lihtsalt silma alt ära, vaid need tuleb anda üle prügifirmadele, kellel on vastavate jäätmete käitlemise luba. Kui elanikel tekib küsimusi jäätmete käitlemise osas, siis tuleb läbi lugeda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri või otsida infot linna-või vallavalitsuse veebilehelt.

Ettevõtted leiavad infot jäätmekäitlejate kodulehtedelt ning saavad oma küsimustega pöörduda nii omavalitsuse kui keskkonnaameti poole.

Reformimata riigimaade koristamine sai hoo sisse 2009.aastal. Kui varasemad objektid olid tallinnakesksed ja heakorratööde sarnased, siis esimeseks tõsiseks tööks sai Keskkonnaministeeriumi poolt riigihankena alustatud ja Keskkonnaameti  lõpuni viidud Maardu kemikaalihunniku likvideerimine ja Tallinna Betooni tänava raudteeülesõidu piirkonna korrastamine.