Maailma Looduse Fond on mures Läänemere tuleviku pärast
Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldatud raporti kohaselt on oodata järgnevatel aastakümnetel olulist surve kasvu Läänemerele. Ainus lahendus olukorraga toimetulekuks on saavutada piiriülene koostöö ja sektoriülene integreeritud lähenemine meretegevustele.
Euroopas, Hiinas ja Ameerikas rajatakse laialdaselt paju- ja papliistandusi. Neist saadav puit on üks alternatiiv fossiilsetele kütustele elektri ja soojuse tootmises. Näiteks Rootsi pajuistanduste puidust toodetakse nii soojust kui ka elektrit ning needsamad istandused puhastavad tööstuse ja tavamajapidamiste reovett ja selle jääkmuda.
Ameerika Ühendriikide Sea Education Association’i uuringu andmetel pole Põhja-Atlandi subtroopilisse ringhoovussse koguneva plastikusaare pindala viimase 22 aasta jooksul suurenenud. Et maailma plastiku kogutoodang on alates 1976. aastast viiekordselt kasvanud, ning ära visatava plastiku koguhulk Ühendriikides suurenenud neljakordselt, siis on alust arvata, et ka Atlandi ookeani „prügisaarde“ on plastikut juurde kogunenud, kuid pindalalist muutust pole justkui märgata. Kuhu Atlandi ookeani sattunud plastik kaob? Täpset vastust sellele küsimusele pole veel leitud, kuid mõned variandid on aimatavad.
Loe edasi...Mis tabasid Eestit augustis: orkaanid, tornaadod, äikesetormid või derechod? Õige vastus: kõik loetletud loodusnähtused, välja arvatud esimene – orkaan.
Ükskõik, millise organismi eemaldamine ökosüsteemist on tõsiste tagajärgedega – kas pole? Kas see kehtib ka sääskede puhul?
Loe edasi...Seoses rahvusvahelise elurikkuse aastaga käsitleb Euroopa Keskkonnaagentuur igal kuul põhjalikumalt üht elurikkusega seotud valdkonda. EKA kaheksandas sõnumis keskendutakse mäestike ökosüsteemidele.
Helide tajumine on eluliselt oluline selliste mereloomade jaoks nagu vaalad, delfiinid, kalad, merekilpkonnad ja selgrootud. Helide kaasabil navigeeritakse, leitakse toitu, teavitatakse oma asukohast ja territooriumist, suheldakse teistega ning meelitatakse kaaslaseid. Paraku põhjustab inimtegevus nii palju müra, et mereloomade elu on häiritud.
Loe edasi...Delfiinide areng on kestnud üle miljoni aasta ning seetõttu kohanevad nad ideaalselt eluga ookeanis. Nad on intelligentsed, sotsiaalsed, eneseteadlikud ning on näidanud ka tõendusmaterjale oma kõrgelt arenenud emotsionaalsest tunnetusest. Alljärgnevalt on välja toodud vaid mõned üksikud probleemid, mis on seotud nende vangistamisega.
Fütoplanktoni ehk ookeani ülemistes kihtides elutsevate tillukeste veetaimede kogus on viimase sajandi jooksul märgatavalt vähenenud. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis väidavad teadlased, et vähenemine võib olla seotud tõusvate veetemperatuuridega. Sellisele järeldusele jõuti uurides merevee läbipaistvust, mida plankton oluliselt mõjutab, kirjutab BBC News.
Loe edasi...Rekordiliselt kuumad ilmad, põllumajandusväetised ja tuulepuudus on sellel suvel põhjustanud hiiglasliku halvalõhnalise vetikavaiba tekkimise, mis katab suurt ala Läänemerest ning ohustab nii mereelu kui ka turismi.
Loe edasi...See hüüatus on kindlasti kõigile eestlastele reklaamtahvlitelt silma jäänud. Minule tungis see üleskutse aga juba ammu sügavale südamesse ning pitsitas seni, kuni liitusin sel kevadel RSA Kindlustuse töötajatega ja sõitsin Harjumaale Kernusse metsa istutama.
Loe edasi...Seoses rahvusvahelise elurikkuse aastaga käsitleb Euroopa Keskkonnaagentuur igal kuul põhjalikumalt üht elurikkusega seotud valdkonda. EKA seitsmendas sõnumis keskendutakse põllumajanduse ökosüsteemidele.
Loe edasi...Palav suveaeg avaldab mõju ka loomadele ning seetõttu tuleks neile osutada ka enam tähelepanu. Suvekuumuses tuleb tavalisest rohkem jälgida, et loomadele oleks tagatud piisav kogus värsket vett ning võimalus varjuda kuuma päikese eest.
Jahedad ja vahel kõledavõitu kevadilmad annavad tasapisi teed suurele suvele ning inimesed leiavad tee loodusesse - kes niisama jalutama, kes põhjamaa üürikest suvepäikest ihule kõrvetama, kes vorstikesi grillima ning grillisuitsuga nii sääski kui ka värsket õhku hindavaid looduseimetlejaid peletama. Aga järjest rohkem on neid, keda meelitab loodusesse soov nähtut kaamerasse talletada ja teiste huvilistega jagada.
Mere bioloogilist mitmekesisust ohustavad väga paljud tegurid. Kliima muutused, ülepüük ja elupaikade halvenemine on ainult mõned neist. Aga vähesed teavad, et kahjutuna näiv müra, võib samuti tekitada laastavaid tagajärgi mere elusorganismidele. Müra, mis tekib erineva merepealse inimtegevuse tulemusena on põhjuseks veealuse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.
Sea Worldi merepargi treeneri tapmine mõõkvaala Tilly poolt võiks panna meid mõtlema selle üle, kas loomi on ikka mõistlik pidada inimeste lõbustamiseks. Florida Sea World lõbustuspargis haaras vaal treenerist kinni, tiris ta vee alla ja lohistas teda seal ringi. Päästjate saabumise ajaks oli treener juba surnud.
Pesa ehitamise ajal on kuldnokkade laul muidugi kõige vägevam. Hommikuti alustatakse kuni pool tundi enne päikese tõusu, õhtul lõpetakse koos päikese loojanguga. Laulab vahel isegi maapinal. Pea heidetakse selga, ripakil tiibadega justkui väristatakse. Emaslind laulab enam „mänguajal“, aga temakese laul on lühem ja pole nii kõlav. Kuldnokkade laul lakkab tavapäraselt maikuu keskpaigas ja tähelepanelik kuulaja avastab looduse helides enese jaoks nagu „tühja koha“.
Keskkonnaamet muudab vigastatud loomade rehabilitatsioonisüsteemi üle-eestiliseks, et pakkuda kiiremat abi ning korraldada logistiliselt paremini hättasattunud loomade transporti.
Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub “õigel” kohal. Ehk teisisõnu – tuhka purskav vulkaan Eyjafjalla kontrollib pea kogu Euroopa lennuliiklust.
12. aprillil sai Eestist piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli 17. osalisriik, mis tähendab KSH protokolli jõustumist 11. juulil 2010.a. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse seisukohalt on tegemist märkimisväärse sündmusega, kuna KSH protokoll allkirjastati juba 2005.aastal, ent jõustumiseks vajaliku ratifitseerimiseni 17 liikmesriigi poolt jõuti alles nüüd, 5 aastat hiljem.
Otsi antud rubriigist
















