1) Vaalapüügi vastu astus esimesena välja Greenpeace.

Selline ökoliikumine, mis nõudis tehnoloogiakummardamisest loobumist ja looduse kaitsmist, oli olemas juba 19.sajandi lõpul. Juba siis hoiti vaalade olukorral silma peal. Pärast seda, kui vaalu hakati massiliselt püüdma (üritust võrreldi „ujuvate vabrikutega“), tegi ajakirjanik Ludwig Klages (1872-1956) avalikuks, et kahe aasta jooksul oli tapetud üle 5000 suurimetaja ja hoiatas, et lähenemas on päev, mil vaalad vaid muuseumitesse ja ajalukku kuuluvad.

2) Sudu tekkis seoses industraliseerimisega.

Teadusuuringud on kinnitanud, et juba keskajal kannatasid inimesed tugevast tolmust, veeaurust, tuhast ja gaasidest tekkinud õhusaaste tõttu krooniliste kõrvalurgete põletike käes. Taolised põletikud tekitavad skeletideformatsioone ja neid saab tänapäeval kindlaks teha. Kahjulikud ained pärinesid mitmetest söe-, puidu- ja turbatuledest, mis polnud mõeldud keetmiseks, kütmiseks või valgustuseks, vaid olid vajalikud käsitöökodades, nagu sepikojad või tellisetehased.

3) Uraani kaevandamine on probleemivaba.

Aatomijaamadest ja tuumaenergeetika probleemidest räägitakse sageli. Enamasti keskendutakse rääkides energeetika hinnale või olnud õnnetustele, aga ei räägita tooraine tootmisest. Rääkimata jätmisest järeldavad inimesed, et sellise toormaterjali nagu uraani tootmine on ohutu. Tegelikult toimub ligi 70% kaevandamisest pärismaalaste elualadel. Kaevandamisel tekib suurtes kogustes radioaktiivset peentolmu ja radooni, mistõttu on ohustatud eelkõige allmaakaevanduste töötajad. Päris ohutu ei ole kaevandamine ka ümbruskonna elanikele. Ära kasutatakse vaid 5% materjalist. Ülejäänud 95% jääb enamasti lahtiste hunnikutena lebama. Need hunnikud levitavad pidevalt kiirgust.

4) Asbest on uue aja pahe.

Mineraalsed asbestniidid, mida vanasti nimetati kivilinaks, olid populaarsed juba 5.sajandil e.m.a. Kivilinad paindusid hästi ja nad olid tulekindlad. Kujur Kallimachos olevat 5. sajandil e.m.a. konstrueerinud asbesttahiga õlilampe. Kreeka arstid kasutasid asbestiga rätikuid, sest neid sai tules desinfitseerida. Viimastel aastakümnetel on asbesti kasutamine mitmel pool maailmas ära keelatud, sest selle peentolm võib põhjustada vähki.

5) Tšernobõl on ainus omalaadne õnnetus.

1957.aastal oleks Suurbritannias Windscale´is Sellafieldi tuumajaama eelkäija juures juhtunud veel hullem õnnetus. Üks test väljus kontrolli alt ja reaktorid süttisid põlema. Ükski ekspert ei teadnud, kuidas reaktoreid kustutada. Tehti katse tuli 25 tonni juhuslikult valmis olnud CO2-ga kustutada, kuid see nurjus. Lõpuks võeti kasutusele vesi, kuigi oli teada, et kuumus võib tekitada vesinikuplahvatuse, mis võinuks kogu reaktori katki rebida ja Euroopa oleks ära kiiritatud. Olukorra päästsid 9 miljonit liitrit vett, mis lõpuks põlengu siiski võitsid. Kui palju kiirgust selle õnnetusega õhku paiskus, pole teada, sest õnnetus vaikiti maha.

______________________

Kasutatud materjalid: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“

Foto: www.helsinki.fi

Loe lisa:

• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Piiridest priiks
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat fakti keskkonnateemade vallas
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat teemat toitumise kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 10 eksitavat arvamust kehakaalu kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 põnevat fakti ilmaolude kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 10 põnevat teemat loomade kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 4 eksiarvamust hammaste kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 6 fakti olümpiamängude kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat fakti raseduse ja beebide kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Abiellumine ja lapsed
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Viis põnevat fakti Päikese kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 8 eksiarvamust seoses lindudega
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Teadus
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Vesi, valgus ja õhk
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Kuu
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 huvitavat fakti joogivee kohta