1) Jaanalinnud peidavad häda korral pea liiva sisse.

Sellisel juhul ta lämbuks, mis ei oleks ka hea alternatiiv. Põhjus, miks jaanalinnud oma pead maa lähedal - aga mitte selle sees – hoiavad, on see, et nad suudavad tunnetada vibratsioone. Kui on vaja vaenlase eest pakku pääseda, aitavad teda jalad. Jaanalinnud võivad joosta kuni 80 km/h. Kui nad peavad aga oma pesa kaitsma, siis nad teesklevad tõepoolest surnut. Nad asetavad ennast lamedalt pesale ja tõmbavad koguni kaela sisse.

2) Pelikanid toidavad oma poegi verega.

Pelikan, kes häda korral oma poegi katki rebitud rinnast verega toidab, on keskaegne kristlik müüt. Vana pelikani saaga, mis pärineb juba 3.sajandist, kõlab veidi teisiti. Seal surmab pelikan oma pojad, sest need on teda näkku löönud. Siis rebib lind kahetsusest rinna lõhki ja äratab väikesed taas ellu. Legend on alguse saanud tõenäoliselt sellest, et pelikanidel on rinnal sageli punased laigud, sest nad toidavad oma poegi eelnevalt läbi seeditud punaka kalatoiduga. Kuna näljased pojad on ahned, siis võivad nad ka tegelikkuses vana pelikani näkku lüüa.

3) Pingviinid elavad lõunapoolusel.

18 pingviiniliigist hauduvad 2, nimelt keiser- ja adeeliapingviinid Antarktikas. Teiste kodumaa on Edela-Aafrikas, Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Ameerika läänerannikul kuni Peruuni. Peaaegu ekvaatoril elavad prillpingviinid. Küll aga elavad kõik liigid rannikul külmades ja seega planktoni- ja kalarikastes paikades. Nende tegelik elupaik pole maa, vaid vesi.

4) Pingviinid on linnud.

Nad näevad jah sedamoodi välja, kuigi nende jupptiivad on väga väikesed. Siiski pole teadlased suutnud kindlaks teha lähemat sugulust ühegi kindla linnuliigiga. Seetõttu arvavad mõned uurijad, et pingviinid pärinevad otse saurustest. Teised lähtuvad sellest, et pingviinide esivanemad eraldusid teistest lindudest juba kriidiajastul, seega ajal, mil saurused veel elasid. Siin nähakse teatud sugulust kauride ja albatrossidega. Vanimad pingviinifossiilid on 55 miljonit aastat vanad ja sarnanevad väga praeguste pingviinidega.

5) Musträstas ja rästas on erinevad linnud.

Musträstas on rästas. Ta kuulub nii rästaslaste sugukonda kui ka rästaste perekonda. Oma nime on lind saanud sulestiku värvi järgi. Teised ehtsad rästad on näiteks laulu- ja hallrästas.

6) Linnud ei märka, kui neile käomuna pessa sokutatakse.

Nad märkavad seda, kui käovanemad ei ole enne muna pessa sokutamist mõnd teist muna pesast välja visanud. Enamik linde teab, kui palju mune neil pesas on. Nad ei oska loomulikult lugeda, aga nad märkavad, kui pesa enam endine pole.

7) Rongad on rongaemad.

Seni kuni pojad on pesas, on rongad vägagi hoolitsevad lapsevanemad. Kui aga pojad on saanud lennuvõimelisteks, lükkavad vanemad nad kiiresti pesast välja. Üldiselt on looma- ja linnuriigis oma järglaste koolitamisel tooruse kasutamine loomulik nähtus.

8) Jäälinnud armastavad külma.

Jäälinnu nimi tuleneb tema terashallist sulestikust. Ta pesitseb kogu Euroopas, välja arvatud Põhja-Skandinaavia. Seal on tal lihtsalt liiga külm. Et ta toitub kaladest ja väikestest veeloomadest, siis vajab ta talve läbi lahtist vett. Liiga käre pakane võib seetõttu jäälinnule nälga põhjustada.

Allikas: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“

Loe lisa:

• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Piiridest priiks
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat fakti keskkonnateemade vallas
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat teemat toitumise kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 10 eksitavat arvamust kehakaalu kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 põnevat fakti ilmaolude kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 10 põnevat teemat loomade kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 4 eksiarvamust hammaste kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 6 fakti olümpiamängude kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 5 põnevat fakti raseduse ja beebide kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Abiellumine ja lapsed
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Viis põnevat fakti Päikese kohta
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 8 eksiarvamust seoses lindudega
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Teadus
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Vesi, valgus ja õhk
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: Kuu
• LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 huvitavat fakti joogivee kohta