Merealused metaanivarud hakkavad jõudsalt pinnale pulbitsema, kui Siberis püsivalt soojemaks läheb ja igikeltsa pindala veelgi väheneb. Esimesed tõendid merepõhja igikeltsast pärit metaani vabanemisest on juba hangitud. Augusti lõpus avastasid teadlased, et igikeltsas on väikesed augud. Tehti kindlaks, et nii aukude lähedal vees kui ka vee kohal õhus on metaanitase suurenenud.  Teadlased kahtlustavad, et merepõhjas olev igikelts, mis siiani toimis nagu potikaas, ei täida enam oma ülesannet.

Merepõhja metaanivarud on olulised, sest teadlased peavad nende järsku vabanemist minevikus suurte kliimamuutuste ja massiliste väljasuremiste üheks oluliseks põhjuseks.

Teadlased arvavad, et vabanev metaan on seotud viimaste soojade aastatega Arktikas. Metaani vabanemine võib põhjustada lumepalli efekti, sest metaani lisandumine atmosfääri tekitab kliima soojenemist, mis omakorda soodustab metaani juurdevoolu.

Merepõhja metaanivarusid hinnatakse suuremaks, kui CO2 varu kogu maailma kivisöena. Tohutu metaanikoguse keskkonnamõju oleks dramaatiline. Metaan tekib looduslikult merepõhjas tänu lagunemisprotsessidele.

Arktikauurijad seilasid laeval Jacob Smirnitskyi nii Laptevite kui ka Ida-Siberi meres. Mõnel pool ületasid näitajad tavapärast normi kuni sajakordselt.

Piirkonda on Igor Semiletovi  juhitud kümne ekspeditsiooni abil uuritud alates 1994.  aastast. Alles 2003. aastal täheldasid venelased metaanikoguste suurenemist proovides. Viimane  Venemaa-Rootsi ühisekspeditsioon tehtigi eesmärgiga kinnitada teadlase Igor Semiletovi avastusi täpsema tehnika kaasabil.

Katsed viidi läbi rahvusvahelise uurimisprojekti käigus (Siberian Shelf Study 2008).

Koostas: Katrin Lipp, keskkonnaportaal www.bioneer.ee

Allikad: www.iarc.uaf.edu, epl.ee, The Independent (1), The Independent (2)