“Inimene samastab loomapoja käitumise inimlapse abitusega ning kahjuks ruttab sageli oma tõekspidamiste järgi abi korraldama. Looma püütakse inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.

Looma lähedusse liigselt oma tegevusjälgi jättes kas pildistades, muidu imetledes või looma koguni inimkeskkonda kaasa võttes, seatakse looma või ka enda elu ohtu.

Inimese tekitatud segaduse varjus kasutavad oma võimalust röövloomad, näiteks pesaröövlid (varesed, kajakad, kassid ja koerad).

Läheduses viibiv vanaloom (näiteks põder, karu, luik) võib instinktiivselt käitudes olla inimesele ka otseselt ohtlik. Nähes linnupesa, kohates noorlooma või vanemaga pesakonda, on parim koheselt tuldud teed pidi taganeda.

Põgus kokkupuude inimesega ei kahjusta noorlooma, kuid loodusele võib pöördumatut kahju tekitada, kui jääme looma oma huvist lähtuvalt pikemalt jälgima või otsustame ta loodusest "kindlasse" kohta viia.

Reeglina tunneb loom end looduses kõige paremini. Juhul, kui tegu on ilmselgelt vigastatud linnu või metsloomaga, tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valveoperaator edastab teate Keskkonnaametile ja Päästeametile, kes hindavad olukorda ja otsustavad edasise tegevuse.