Balti Herpetoloogia Ühingu liikme Kadri Võreli sõnul on „Pääsküla raba põliseks elupaigaks meie mõlemale looduskaitse alusele maole - nastikule ja rästikule, aga ka arusisalikule ning mitmele konnaliigile. Rabas kasvavad ka haruldased käpalised ning raba idaosa läbivad kaitsealused allikad. Selline liigirikkus kultuurmaastikul kindlasti ei säili.“ Lisaks võtaks madude ümberasumine pikki aastaid ja nii jääksid roomajad ka tulevase golfiväljaku püsiasukateks. Konfliktid inimese ja roomaja vahel oleks tagatud.

Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

„Tallinna linnavalitsus määrab madude „elutoas“ ehitustegevust alustades roomajad kindlasse surma. Uusi elupaiku otsivad maod hakkavad end asustama nõmmelaste koduaedades, kus nad varem või hiljem tapetakse“, nentis Eestimaa Loomakaitse Liidu juht ja Nõmme elanik Heiki Valner. Ta lisas „Täpselt nii juhtus ka kui Nugise ja Kärbi tänavale uute elamute rajamisel kui madudest lihtsalt traktoriga üle sõideti“.

Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Loomakaitse Liidu hinnagul tuleb Pääsküla raba kaitse alla võtta. Seda on varem taotlenud veel mitmed kodanikeühendused. Tallinna linnavalitsus on seda soovi erinevaid põhjuseid leides eiranud.

Pääsküla rabas saab ümbritsevat loodust uudistada ka vaatetornist ja elusloodust tundma õppida infotahvleid kasutades. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Pääsküla raba kaitse alla võtmise põhjus on keskkonnakaitseline, kultuurilis-esteetiline, ja hariduslik väärtus. Männiku liiviku servas paiknevad ohustatud Aiataguse ja Kasetuka allikad, rabas kasvab kaitsealune kummeli-võtmehein ja ainulehine sookäpp.

Lisaks madudele pesitsevad rabas valgeselg-kirjurähn, kanakull ja väikepistrik.

„Eestimaa Loomakaitse Liit soovitab Tallinna linnavalitsusel tegeleda enda haldusalas olevate probleemide lahendamise, mitte looduse rikkumisega“ nentis Valner. „Golfiväljaku ehituseks mõeldud rahad kuluks imehästi ära juba kohati eluohtlikeks muutunud lasteaedade remondiks“.