reede 18. aprill

wiseman interactive oü

rmk
kik
Kysk



Tolmeldamiskriisi põhjuseks võivad olla pestitsiidid

20.juuni 12, kolmapäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Tolmeldamiskriisi põhjuseks võivad olla pestitsiidid
Foto: wikipedia

19. juunil kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Eneli Viigi väitekirja "Väetamise ja pestitsiidide kasutamise mõju mesilaselaadsetele (Apoidea) suvirapsil”.

„Doktoritöö eesmärgiks oli uurida rapsi kui suure toitainetevajadusega kultuuri lehekaudse mikroväetistega väetamise mõju õisi külastavate mesilaselaadsete nagu meemesilaste, kimalaste ja erakmesilaste arvukusele,“ rääkis doktoritöö autor Eneli Viik. „Samuti selgitada konkreetse pestitsiidi eemalepeletavat toimet meemesilastele ja mittesurmavate dooside mõju kimalaste hingamisrütmidele, mis on heaks füsioloogilise seisundi näitajaks.“

Suviraps on oluline õlikultuur, mille kasvupind on Eestis oluliselt suurenenud. Raps on peamiselt isetolmlev, kuid risttolmlemisel on mitmeid eeliseid, sh tõstab see seemnete kvaliteeti ja kvantiteeti. Seetõttu on mesilaselaadseid kui rapsi peamisi tolmeldajaid igati kasulik soodustada. Rapsi kasvupinna suurenemine on aga kaasa toonud kahjurite arvukuse tõusu, mistõttu on vaja kasutada rohkem pestitsiide, mis paraku avaldavad negatiivset mõju ka kasulikele organismidele, sh tolmeldajatele.

Uurimus näitas, et katses kasutatud lehekaudsed mikroväetised tolmeldajate arvukust ei suurendanud, seega tuleks tolmeldajate arvukuse soodustamiseks rapsi väetada kompleksväetisega. Lisaks leiti, et põllu tingimustes ei avaldunud pestitsiidi Fastac 50 EC väidetavalt eemalepeletav toime meemesilastele: „Kõige olulisemaks signaaliks oli meemesilastele toitumisala valikul õite tihedus, mis kaalus üle insektitsiidi väidetavalt eemalepeletava mõju – samas, kuna insektitsiidiga töödeldud rapsipõldudel on kahjurite hukkumise tõttu rohkem õisi, on see meemesilastele atraktiivsem ja ühtlasi ohtlikum.“

Katse põhjal selgus ka, et Eestis tegelikult põllul kasutatavast doosist isegi kümme korda madalama kontsentratsiooniga pestitsiidi lahus mõjutas oluliselt kimalaste hingamisrütme ja vähendas nende eluiga.

„Uurimustöö tulemused näitavad, et labori- ja väikeseskaalaliste põldkatsete tulemused ei peegelda tihti tegelikku olukorda põllu tingimustes,“ ütles Viik. „Mittesurmavad pestitsiidi doosid mõjutavad tolmeldajate füsioloogilist seisundit ning võivad seega olla üheks tolmeldamiskriisi põhjuseks.“ Pestitsiidide kasutamine evolutsioonilisest vaatepunktist küllaltki uus nähtus ja tolmeldajad ei ole veel õppinud riske ära tundma: „Pestitsiide ei tohiks kasutada rutiinselt ja lihtsalt profülaktika mõttes, vaid vajadust selle järele tuleks põllul eelnevalt seirata.“

Töö autor leidis, et tolmeldajate kaitsmist pestitsiidide negatiivsete mõjude eest tuleks toetada ka läbi erinevate poliitikate, sh läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika keskkonnameetmete. „Vajalikud on täiendavad uurimused pestitsiidide toksilisusest elusorganismidele ning välja tuleks töötada keskkonnasõbralikumaid kasvatustehnoloogiaid, näiteks entomovektor-tehnoloogia ja biopestitsiidid“, lisas Viik.

Doktoritöö juhendajad olid Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonna juhataja prof. Marika Mänd ja Eesti Maaülikooli teadusprorektor prof. Anne Luik. Töö oponent oli prof. Juha Helenius Helsingi Ülikoolist.






Bioneer soovitab:


Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!