Kiirelt liikumas läbi nende, valguse kiirusel, jõuame uuesti siia ja vaatame üles. Kui palju on sellel näilisel tühjusel ja avarusel meile õpetada!

Pilku korrakski üles heites, näeme, kui väikesed me oleme ja kui suur on ilmaruum. Tajume oma kohta tervikus. Terviklik liikumine, perfektne geomeetria. Korrastatus ja süsteem.

Langev täht. Kas julgeme kuulata ja näha ilmaruumi tegelikku palet? Näha kõike enese peegeldusena liikumas lõputu valguse suunas?