2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn. "Ramsari konventsioon".

Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala.

2009. aasta märgaladepäeva moto on:  "Ülesvoolu-Allavoolu: Märgalad ühendavad meid".
 
2009. aasta märgalade päeva eesmärk on pöörata tähelepanu jõgedele kui looduslikele ühendusteedele ja mõjule, mida põhjustab inimtegevus nii jõgedele kui jõgedest mõjutatud märgaladele ja teistele ökosüsteemidele. Suure osa Eesti märgaladest moodustavad rabad ja erinevad mageveeliste järvede ning jõgede ääres paiknevad sood. Eesti  iseärasus ja rikkus on meie magevee hulk ja suhteliselt hea kvaliteet.

Ramsari konventsiooni üks eesmärke on jõgede ja teiste vooluveekogude kui "loodusliku" veevärgi ja infrastruktuuri tähtsustamine. 20. sajandil majandusarengus toimunud muutused on läbi maaparanduse mõjutanud paljude jõgede loodsulikku tasakaalu moel, millest alles tänapäeval hakatakse aru saama. Kahjuks on see mõju olnud negatiivne ja paljuski pöördumatu. 2009. aasta Märgalade päeva moto kutsub kõiki ringi vaatama ja mõtlema, mil moel mõjutab meie igapäevaelu mageveesüsteeme ja kuidas läbi mõistliku tegevuse säästa seda olulist ressurssi.