VESI

Suure tõenäosusega veevarud suurenevad maakera kõrgematel laiuskraadidel ja niiskes troopikas, sealhulgas rahvarohketes piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias. Seevastu parasvöötmes ja kuivas troopikas, mis praegu kannatavad veepuuduse all, veevarud vähenevad.

Põuast mõjutatud alad kliimamuutuste käigus suurenevad. Äärmuslike vihmade juhtumid omavad suuremat mõju nii sageduse tõusu kui ka tugevuse kasvu tõttu, suurendades üleujutuste ohtu. Üleujutuste ja põua suurenenud sagedus ja tõsidus mõjutavad mitmete maailma piirkondade jätkusuutlikku arengut.

Jääliustikes ja lumikattes säilitatud veehulk kahaneb kliima soojenedes, vähendades suve- ja sügiseaega piirkondades, kus hetkel elab rohkem kui kuuendik maailma elanikkonnast.

ÖKOSÜSTEEMID

Paljud ökosüsteemid tõenäoliselt kogevad ennenägematut kombinatsiooni kliimamuutustest (nagu kulutuli ja muud tänapäeva globaalsed muutused). Muutuste kestvus ja maht võivad olla sedavõrd suured, et muutused ületavad ökosüsteemide võime kohaneda uute oludega.

Selle sajandi teisel poolel saavad maismaal olevad ökosüsteemid pigem süsiniku puhasallikaks kui selle summutajaks. See lisasüsinik võimendab kliimamuutuseid.

Umbes 20-30% liikidest on tõenäoliselt pöördumatus väljasuremisohus, kui globaalne keskmine temperatuur peaks tõusma 1,5-2,5°C kõrgemale 1990.aasta tasemest.

Kui ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus ületab 1,5-2,5°C, siis suure tõenäosusega toimuvad ökosüsteemides muutused, mis mõjuvad ebasoodsalt inimeste poolt tarbitud keskkonnakaupadele ja –teenustele.  

TOIT

Saagikus tõenäoliselt suureneb kõrgematel laiuskraadidel olukorras, kui ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus saab olema 1-3°C ning väheneb märgatavalt pärast seda.

Ekvaatori lähedal, eriti hooajaliselt kuivas troopikas, on võimalik, et saagikus väheneb isegi väikese ülemaailmse temperatuuri kasvuga. Saagikuse vähenemine võib omakorda suurendada näljariski.

Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku toodangut negatiivselt, eriti ekvaatori lähedal.

RANNIKUD

Kliimamuutuste ja merevee taseme tõusu tõttu seatakse rannikualad ohtu ning inimese põhjustatud kasvav surve rannikualadele halvendab olukorda veelgi.

On tõenäoline, et korallide hulk väheneb suurenenud pleegitamise ja suremuse tõttu, mida põhjustab merevee temperatuuri tõus.

Soolaksood ja mangroovid saavad samuti mõjutatud merepinna taseme tõusust.

2080. aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga.

TÖÖSTUS

Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti. 

Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja jõgede üleujutuste tasandikel. Riski suurendab tihe seotus kliimatundlike ressurssidega ja asumine ekstreemsete ilmastikusündmuste piirkondades.

Vaesed kogukonnad võivad olla eriti haavatavad, kuna nad kalduvad koonduma suhteliselt kõrge riskiga piirkondadesse. Vaesed kogukonnad on ka piiratud toimetulekuvõimega ja nad võivad olla rohkem sõltuvuses kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud.

TERVIS

Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala kohanemisvõimega inimesi alatoitumuse ning sellest põhjustatud haiguste kasvuga.

Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide, tulekahjude ja põudade tõttu suurenevad surmad, haigused ja vigastused, tõuseb ka veega seotud haiguste koormus. Kliimamuutused soosivad malaaria levikut erinevates piirkondades.

Mõnedes kohtades toob kliimamuutus ka tulu tervisele nagu külmast ilmast põhjustatud surmajuhtumite vähenemine.

Allikas: "Climate change around the world" BBC, 9.07.2009