Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses valmis kogumik „Keskkonnaülevaade 2009“, mis annab viimase nelja aasta lõikes ülevaate Eesti keskkonnaseisundist. Trükist ilmus ka “Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009”, mis samuti teeb kokkuvõtte keskkonnaseisundist, kuid lühemalt ja peamiselt keskkonnaindikaatorite kaudu.

1990ndate algusest enamik keskkonnanäitajaid paranes ja jäi püsima stabiilselt madalale tasemele. Kuid alates 2007. aastast pilt seoses majanduskasvuga muutus. Kuigi elanike arv aastatel 2003–2007 langes, surve keskkonnale suurenes. See näitab et iga üksikisiku nõudlus loodusvarade ja üldse keskkonna pakutava suhtes on tõusnud.

Jätkuvalt tekitavad Eestis kõige enam keskkonnaprobleeme põlevkivitööstus ja -energeetika. Edukad aastad põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoris kajastuvad otseselt peaaegu kõigis keskkonnavaldkondades, sealhulgas tekkinud jäätmete kogustes ja õhu- ning veekvaliteedi näitajates. Ehitusbuum kasvatas märgatavalt ehitusmaavarade kaevandamist.

Positiivsena võib välja tuua seda, et kui jätta kõrvale heitkoguste tõus 2007. aastal, on üldine keskkonnaseisund taasiseseisvuse algusaegadega võrreldes paranenud. Sellele on kaasa aidanud keskkonnakaitsemeetmete rahastamine. Euroopa Liit on kehtestanud ranged tähtajalised nõuded joogiveele, veepuhastitele ja kanalisatsioonisüsteemidele, seetõttu on suur osa keskkonnatasudena laekunud rahast kasutatud veemajanduse nõuetele vastavusse viimiseks. Samuti on oluliselt panustatud prügilatele ja jäätmete ladestamisele kehtestatud nõuete täitmisele. Seega võib öelda, et majanduskasv soosis rohket tarbimist ja ehitustegevust, teisalt aga võimaldas varasemast enam investeerida keskkonnahoidu.