Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust ülemaailmsest märgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kõige rohkem Amazonase ja Kongo jõe vesikonnast. Hiina ning Lõuna- ja Kagu-Aasia riisipõllud annavad ligi kolmandiku metaani. Ja arktilistel laiustel vabaneb vaid paar protsenti globaalsest metaanist. Aastail 2003–2007 seal täheldatud 31-protsendine heite suurenemine tähendas aga, et metaani ülemaailmne koguheide suurenes 7 protsenti.

Metaan on kasvuhoonegaasina teatavasti hoopis ohtlikum kui aina jutuks olev süsihappegaas. Arktika pinnasesse on seda lihtsaimat süsivesinikku seotud miljardeid tonne; niisiis võib seda pidada omamoodi ohtlikult tiksuvaks viitsütikuga pommiks. Pealegi on tegemist nõiaringiga: mida rohkem kliima soojeneb, seda rohkem eraldub metaani; mida rohkem eraldub metaani, seda rohkem soojeneb kliima. Arktikas tõuseb temperatuur praegu umbes kaks korda kiiremini kui kus tahes mujal maakeral.

IEMA